mitte tõde rääkida. 45. Determinism avaramas tähenduses- arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Determinism kitsamas tähenduses- iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Jäik determinism- tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistaud ja illusoorne. 48. Indeterminism- tahtevabadus on võimalik. 49. Nõrk determinism- determinism ei välista vabadust. Vabadus tähendab aga sunduse pudumist. 50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle: seadusandluses ja ühiskondlikus arvamuses. 51. Vabadus- valikuvõimalus. Tahtevabadus- võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 52. Demokraatia hindab vabadust, võrdsust ja õiglust. 53. Demokraatiat saab õigustada, kui igaüks on võrdselt pädev valitsema ja kui rahvas suudab end ise valitseda. 54. Eliiditeooria- mistahes ühiskondliku korra ajal valitseb tegelikult eliit e paremik. 55
agressiivseid tegevusi kindla ohvri suhtes, kus üldiselt peetakse kiusavat last tugevamaks, või vähemalt ei arva ohver, et tal oleks võimalus tõhusalt kätte maksta. Viimase aastakümne jooksul on see teema muutunud ülemaailmseks uurimisvaldkonnaks ja koolikiusamisest on saanud probleem, millele avalikkus on pööranud suurt tähelepanu paljudes riikides. Kiusamise ohvritel põhjustas pidev ohvriks olemine üksindust ja koolist pudumist. Samuti väheneb neid suurema tõenäosusega enesekindlus ning enesehinnang. Sotsiaalse teadlikkuse teke Üks põhilisi samme, mida imik peab teiste mõistmisel tegema, on aru saama, et ta erineb teistest inimestest, kes eksisteerivad eraldi. Teisisõnu peab imik omandama arusaama, et ta eristub teistest. Pärast umbes 18 kuud on imikul üpris hea ettekujutus, et peegelpilt kujutab teda ennast.
annaabi.ee 
