Kõrvaloleva tüdruku rinna najale toetudes hüüdis Jehan: «Püha Voult-de-Lucques'i nimel, keda rahvas pühaks Gogueluks kutsub, ma olen õnnelik. Mu ees seisab üks tohman, kes mulle otsa vaatab ja ülemhertsogi paljast nägu meelde tuletab. Ja siin vasakul minust on teine nii pikkade hammastega, et need üle lõua ulatuvad. Ma ise olen marssal de Gie sarnane Pontoise'i piiramise ajal, mu parem külg toetub vastu 2 3 2 mäenõlva ... Muhamedi naba nimel, sõber -- sul on pudukaupmehe nägu, kuidas sa julged minu kõrvale istuda! Mina olen aadlisoost, sõber! Kauplemine ei sobi aadli kõrvale. Kasi minema! Ehei, teie seal, ärge kakelge! Sul, Baptiste Linnukrõmpsutaja, on nii suurepärane nina, kuidas sa 393 julged seda tolle tohmani tugevate rusikate lähedale ajada! Loll! Non cuiquam datum est habere nasutny Sa, Jacqueline Kõrvanärija, oled tõepoolest jumalik! Kahju, et sul enam juukseid peas pole. Hei, sõbrad minu nimi on Jehan Frollo, mu vend on ülemdiakon' Aga
mida ta vestluses nii väga 369 varjata püüdis, talle ette heitmas, et ta ei tapnud meest, keda mileedi teiste nähes puistas üle sõprusega. «Ma oleksin juba ammu talle ise kätte maksnud,» jätkas mileedi, «kui kardinal ei oleks mulle soovitanud teda hästi kohelda, ma ei tea küll mispärast.» «Oh jaa! Kuid proua ei kohelnud põrmugi hästi seda väikest naist, keda ta armastas.» «Oh! See Fossoyeurs'i tänava pudukaupmehe naine -- kas ta pole teda juba unustanud? Tõesti ilus kättemaks!» Külm higi voolas d'Artagnani laubalt -- see naine oli koletis. Ta kuulatas, kuid õnnetuseks oli tualeti tegemine lõppenud. «Hästi,» ütles mileedi, «minge oma tuppa ja püüdke mulle vähemalt homme saada vastus sellele kirjale, mille teile andsin.» «Härra de Wardes'ile?» küsis Ketty. «Kahtlemata, härra de Wardes'ile.» «Vaat see on üks mees,» lausus Ketty, «kes näib olevat täielik vastand vaesele härra
annaabi.ee 
