peroneus kanna- ja varvasteliigeste painutajad, profundus varvaste painutajad sääreluunärv –n. tibialis sääreluust kaud. paiknevad lihased kaudaalne säärenahanärv – n. cutaneus sääre kaud. nahk surae caudalis mediaalne tallanärv – n. plantaris plantaarseid varbaid medialis lateraalne tallanärv – n. plantaris plantaarsed pöiad lateralis häbemenärv – n. pudendus päraku- ja lahkliha prk lihased, nahk, suguelundid kaudaalsed pärasoolelihased – nn. pärakupiirkonna lihased & nahk rectales caudales kraniaalne kaelaganglion – ganglion peas ja kaelas: veresooned, lihaskest, cervicalis cranialis näärmed, meeleelundid - sisemine unearterinärv – n. caroticus - koljuõõne veresooned
langeb alla 80. Kui süsteemne vererõhk on 80-200, siis on neerude siis ikka rõhk 180. Ureeter- kusejuha (ladina keeles), ureetra- kusiti. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Kusepõiel on seinalihased ehk detruusorlihased ja 2 sulgurlihast: 1. Sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline, tahtele ei allu, on vegetatiivse NS kontrolli all, teda innerveerib vaagna närv n. pelvicus. 2. Väline sugurilihas- vöötlihaseline, teda innerveerib häbemenärv n. pudendus, mis lähtub ristluu piirkonnast. Täitumise ja tühjenemise faasid erinevad üksteisest oma mehhanismi poolest. · Täitumise faasis domineerib põie üle vegetatiivne NS toonus, selle mõjul on põie seina lihased ehk detruusorlihased lõdvad, sulgurlihased on kokku tõmbunud, uriin ei pääse välja. Kui põide koguneb täiskasvanul 300-400 ml, tekib põie seinte venitus, sensoorsete närvide kaudu edastatakse venitus seljaajju, sealt edasi peaajju. Inimene
laineline kokkutõmbumine ehk peristaltika. Täitumise ajal on põie seinalihased ehk detruusorlihased lõtvunud, sulgurlihased aga kokku tõmbunud, mistõttu uriin põiest välja ei pääse. Sulgurlihaseid on kaks: sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline ja ei allu tahtele. Teda innerveerib vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv vaagnanärv (nervus pelvicus). Väline ehk kusiti sulgurlihas on vöötlihaseline ja allub tahtele. Teda innerveerib häbemenärv (nervus pudendus). Nii nagu kõik teised vöötlihased allub kusiti sulgurlihas seljaaju kaudu peaajukoore kontrollile. See teeb võimalikuks tahtelise kontrolli kujunemise põie tühjendamise üle. Tahteline kontroll põie tühjenemise üle pole mitte kaasa sündinud, vaid omandatakse esimeste eluaastate jooksul. Kusepõie tühjenemine kujutab enesest refleksi. Põide kogunenud uriin venitab järkjärgult põie seinu, mis tekitab
annaabi.ee 
