panna, et vanast peast, kui uusi mõtteid enam ei tule, oleks neid sealt siis hea võtta ja raamatutes kasutada. Püha on midagi, mida meist paljud mäletavad pööningud, kartulikoopad , kuid kus paljud pole enam ammu käinud. Mikita mõtestas selle, mida me ähmaselt kes rohkem kes vähem oleme tundnud. Ta on kirjutanud tervikliku maailmakäsitluse. Tõsi küll triloogia viimase kahe teose tagumised otsad on kildudest, pudemetest kokku pandud. Ilmselt on kõik vähegi pähe tulnud mõtted kokku kantud. Aga selleks ajaks, kui raamatu viimane, eklektilisem ja nõrgemalt seostatav ots käes on, ei pane lugeja enam tähele pahandada, sest ta on päästmatult iseenda ja Mikita ühiste mõtete lummuses. Ta on hakanud uskuma. Eesti igas suguvõsas on üks ebamäärases vanuses mees, kes räägib pulmadel, juubelitel ja matustel ühte ja sama juttu ja tema sõnavõtud on alati oodatud, kirjutab Mikita. Tundub, et
madala molekulaarkaaluga aineks rakuväliste hüdrolüütiliste ensüümide abil (ka tuntud kui seedeensüümid). II etapp: enamus hulkraksete puhul tungivad ained tänu diffusioonile läbi maoseina rakkudesse ja järgnevad ainevahetustaadiumid (hingamine jne) eeldavad kõrgetasemelist organiseeritust, see protsess on ainuvõimalik raku sees. Kõikidel kõrgelt arenenud organismidel on nii. Meres leiduv orgaaniline detriit koosneb pudemetest, mis on teiste einest üle jäänud ja surnud üherakulistest organismidest. Oma koostiselt väga erinev, kuid üldiselt madala toiteväärtusega (kuid ka see on suhteline, ühele madal, teisele väga hea maiuspala). Eraldavad limajat materjali (apendikulaarid keelikloomade klassi kuuluv loomarühm. Nemad moodustavad enda ümber maja, mille koostiseks on liiv ja tolm), ajavad kesti. Mikroskoopilised ja makroskoopilised vetikad on suured detriidi allikad. Nemad hakkavad lima rohkem