et tegemist on kellegagi või millegagi, mis seostub kuidagi ajakirjanduse, kuulsuse ja tuntusega, näiteks poliitikud kes oma elukutselt ja igapäevaselt tegelevadki riigis toimuvaga. Samuti võib sel juhul avaliku elu tegelasteks pidada sportlasi, õpetlasi, telestaare. Küsimus on aga, kas kirjanikud on avaliku elu tegelased? On mitu võimalust, kas kirjanik avalikustab oma tööd oma õige nime all, oma varjunime all või kirjutab ta üleüldse vaid kodus, üksinda, ehk ei publitseeri neid. Esimesel ning teisel juhul võib öelda, et kirjanik on avaliku elu tegelane. Ta annab kõigile võimaluse oma teosega tutvuda ning seda lugeda. Kui tegemist on poliitilise või päevakorras olevate teemadega, annab kirjanik teada oma arvamusest. Sellisel juhul võib arvamus mõjutada ka riiki, kuna inimesed võivad hakata samamoodi mõtlema ning tänu sellele ka nii käituma. Kirjanik on samuti ka inimene, kellel eeldatavalt on niiöelda fänne. Mida rohkem on
peavad vastama autorite tegelikule panusele, hoolimata nende staatusest. Üksnes tähtis tiitel ei anna õigust nõuda endale tunnustust artikli eest. Väiksemad panused uurimustöösse või näiteks uurimuse kokkukirjutamine väärivad äramärkimist ääremärkustes. c) Kui artikli või teadustöö aluseks on üliõpilase väitekiri nimetatakse autorite nimekirjas esimesena üliõpilast. 6.24 Andmete/ artiklite korduv publitseerimine Psühholoogid ei publitseeri originaal andmetena andmeid, mis on korra juba publitseeritud. See punkt ei takista andmete korduvpublitseerimist kui nendega kaasneb sobiv originaalautori tunnustamine. 6.25 Andmete jagamine Peale uuringu tulemuste avaldamist ei tohi psühholoogid varjata oma andmestike, millele uuringu tulemused põhinesid. Nii on võimalik teistel teadlastel neid tulemusi kontrollida ja kordusanalüüse teha. Samas võib nende andmetega vaid kordusanalüüse teha ning hoida