Farss jämekoomilised olustikuised lühinäidendid, kus väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks olid patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii e. narrimäng teksti kohati improviseeriti, võis nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri. 5. Neid hakati esitama kiriku ees või linnaplatsil. 6. Kirikust arenes liturgiline draama, mis laienes edasi. Tänu publikupoolse huvi tõttu hakati neid ka mujal korraldama. 7. Surmatantsus irvitati maise elu kaduvust, kasutati rõhutatud kontraste, kirjeldab üksikasjaliselt mäda ja roisku, loob piltlikke epitaafe iseendale ja paneb sõbradki endale järele hüüdma. 8. F.Villon oli väga individuaalne inimene, kelle elukäik oli värvikas. Ta õppis Pariisi ülikoolis, mille lõpetas magistrikraadiga. Ta suhtles a inimestega, kellega sattus ta tihti kaklustesse, röövimistesse ja ka ühte tapmisloose
aga pidada loomaeeposeks.Keskseks tegelaseks on rebane Renart.Teost läbib sotsiaalne satiir, sisaldab ka kommete kirjeldusi ja rahvatarkusi.Huumor vaheldub satiiriga.Peateemaks on kavala ja leidliku rebase võitlus juhmi hundiga. 7.Keskaegne draama. Võrreldes antiigiga oli nii teater kui ka drama keskajal tunduvalt algelisem. 10.-11. saj draamat nimetatakse liturgiliseks, sest väikesed näitemängud said alguse osana kiriklikust jumalateenistusest. 12.sajandil etendused laienesid just publikupoolse huvi tõttu.Neid hakati korraldama kiriku ees või linnaplatsil.Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele.Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud, eriti käsitöölised.Etendusi korraldati enamasti usupühade ajal. 14.-15-sajandil muutus draama järjest ilmalikumaks.Näitemäng muutus vähehaaval rahvalikuks lõbustuseks. Liigid. 1. Müsteeriumid olid piiblilugudele kirjutatud näidendid.Vanim säilinud müsteerium on "Aadama mäng."(12.saj.keskpaik)
annaabi.ee 
