Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsismiajastu muusika Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündinud uutest vooludest. Ajavahemikku 1720-1760 võiks pidada üleminekuajaks, eelklassitsismiks, mil tekkisid uued muusikavormid ning zanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus, mis sidusid heliloojad uute publikukihtide ja nende muusikalise maitsega. Õukond ja kirik ei omanud enam endist tähtsat kohta Euroopa vaimukultuuris. Haritud kõrgkodanlus rajas kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Varaklassitsism oli umbes ajavahemikus 1760-1780, mil sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid uue küpse kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfooniast, mis algselt
Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Klassitsism – muusika, mis kestab üle oma aja ning, mida järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad. 1720-1760 tekkisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosesisud. Toimusid muutused, mis sidusid heliloojad uute publikukihtide ja nende muusikalise maitsega. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal. Muusikaõpikuid anti välja suurtes tiraažides ja trükiti tohutult noote. 1760-1780 varaklassitsism. Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. 1780-1810 klassikalise stiili kõrgaeg. Haydni ja Mozarti olulisemad teosed ja surma-aastad. 1780 lõpus alustas Beethoven. Mõnekümne aasta jooksul toimusid Euroopas tõsised muutused.