Kolonaat väikesed maalapid, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele, kes said töötasuks teatava osa aastasaagist; samuti barbarid, kes asusid Rooma riiki; orjad, kes olid saanud kasutaiseks maatükke. Lõpuks Maaorjad. Juriidilised isikud raske defineerida, Vana-Roomas tunnustati ainult üksikisikuid. Riigimaad kuulusid kogu Rooma rahva omandiks, samuti riigi orjad. Seisid väljaspool tavalist käivet. Kuulub ius publicumi alla. Riigikassa ei olnud samuti juriidiline isik, vara kogumispaik. Erakorporatsioonid religioossed koondised, professionaalsed liidud. Ühine kassa oli kõikide liikmete ühine vara. Esimene nn juriidiline isik linnakogukonnad, kes allutati tavalisele tsiviilõigusele. Hiljem said ka kolleegiumid võtta osa tsiviilkäibest. Hakati vahet tegema korporatsiooni ja selle liikmete vahel. Kolleegiumi loomiseks vaja vähemalt 3 liiget. Hiljem
ajada ükskõik kus, ilma et naaber ajaja peale kaevata saaks. Kaheksas tahvel käsitleb deliktiõigust. Tahvel koosneb 27 paragrafist. Erinevate kuritegude eest on määratud erinevad karistused. Näiteks valetunnistuse andja visatakse alla Tarpeiuse kaljult. Teolt tabatud varast tuli piitsutada ning anda orjaks sellele, kellelt oli varastatud. Samuti oli kaheksandas tahvlis määratud laenu intressi ülempiir, mis tohtis olla kaheteistkümnendik. Üheksas ja kümnes tahvel käsitlevad ius publicumi ja ius sacrumi põhimõtteid. Üheksas tahvel koosneb kuuest punktist. Selle karistusõiguslik sisu ei ole endast otseseid jälgi jätnud. See olevat sisaldanud eelõiguste keeldu, karistust riigireetmise eest. Arvatavasti seisis siin ka õiguslik põhimõte, et kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. 5 Kümnes tahvel koosneb kümnest paragrafist
annaabi.ee 
