Lemmiktoiduks saturnaalide ajal oli sealiha, millest valmistati mitmesuguseid roogi. Pidustuse esimesel päeval tuli Rooma Esquilinuse värava kaudu noor ,,veiderdaja" Artorix. Ta tahtis jääda märkamatuks, kuid see ei õnnestunud ning ta pidi rahvale ette aste tegema Carinae kuuria juures. Pärast Rutiliuse surnukeha leidmist, õppis Artorix ära veiderdaja trikid, et uue saadikuna, oleks tee Catilina juurde lihtsam. Jäädes tahaplaanile, kuulis saadik, et Lucius Gellius Publicola ja Gnaeus Cornelius Lentulus Clodianus astuvad välja Spartacuse vastu kahe kolmekümne tuhandeliste meeste suuruste armeedega. Foorumi poole liikudes, et Catilinani jõuda, kuulis Artorix pealt Cassiuse, Mertobiuse ja Lucretiuse vestlust. Ta kuulis neilt, et Eutybis on meeletult armunud Spartacusse. Peale selle kuulis ta ka, et nimelt Metrobius hoiatas konsulit gladiaatorite ülestõusu eest. Mõne aja
Paduse juurde. Ümberkaudsete linnade orjad, kes ei julgenud põgeneda gladiaatorite laagrisse, osutasid traaklasele suurt kaasabi spionaaziga. Spartacus kutsus Enomaiose enda juurde. Enomaios oligi just parasjagu sisseastumas. Tema jultunus ja õelus oli sisendatud Eutybise poolt. Pärast omavahelist vestlust sai Enomaios aru, et tal pole traaklast milleski süüdistada. Pärast vabandusi ja andeks andmisi, tuli Spartacuse juurde Artorix, teatades Publicola saabumist viie päeva pärast. Õhtul hakkas Eutybis Enomaiost Spartacuse vastu üles ässitama, mille peale mees sai väga kurjaks. Naine puhkes nutma ning mees muutus jälle leebemaks, ega suutnud iludust nutmas näha. Ta jäi kurtisaani uskuma, et Spartacus kavatseb oma armee reeta. Mõni minut hiljem puhusid germaani leegionide butsiinid ehasignaali ja vähem kui tunni ajaga panid kümme tuhat Enomaiose sõdurit telgid kokku ja asusid lahingurivisse, et laagrist lahkuda