Suhtlemine on äärmiselt individuaalne toiming. Elukaar: seos suhtlemise elamistoiminguga Oleneb tõhus suhtlemine suhtlejate keelekomponentide kasutamise oskustest. Lapsepõlv ja noorukiiga Beebi esimeseks mittesõnalise suhtlemise kogemuseks on ämmaemanda ja ema käte puudutus, kõik sünnituse juures viibinud kuulevad ka lapse esimest sõnalise suhtlemise ilmingut, tema kisa. Täiskasvanu suhtlemisraskused võivad olla tingitud puudulikust suhtlemisest lapseeas. Puberteediealised võivad teatud sõnadele omistada tähendusi, mida teab ainult nende oma grupp ja mida täiskasvanud ei mõista. Täiskasvanuiga ja vanadus On välja arvatatud, et täiskasvanute sõnavara koosneb tavaliselt 3000-5000 sõnast, kuigi lugemissõnavara võib olla suurem. Vanaduses halvenemad kuulmine ja nägemine ning see võib vähendada suhtlemise tõhusust juga aistingute moonutatuse tõttu.
elujõudu andvalt. Oranziga seondub emotsionaalsus, elavus, joviaalsus, sõprus, heldus, ülevoolavus, tundlikus, glamuur. Oranzis peituvad vabanemisvõimalus ja uurimisvõime. Oranziga seotud assotsiatsioonide vastandlikkust kinnitavad nii Saksamaal kui ka Eestis läbi viidud uuringud: neljandikule küsitletuist on see soojuse ja seltsivuse värv, sama paljud peavad seda läbitungivaks. Oranzi kaldutakse liigitama pigem ebameeldivate värvide hulka, selle kõige veendunumad vastased on puberteediealised. See-eest armastavad Oranzi lapsed ja kunstnikud. 3. VÄRVI AJALUGU Mõiste oranz on eesti keeles põhivärvinimena kasutusel olnud vaid poole sajandi jagu. Saksa- ja ingliskeelne orange pärineb sanskritikeelsest apelsinipuud tähistavast mõistest. See omakorda on suguluses tamilikeelse omadussõnaga, mis tähendab meeldivalt lõhnavat, aromaatset. Kollase ja punase vahelise värvitoonina on eesti keeles oranzi sünonüümideks apelsinikollane ja kuldpunane
tõsine on mu diabeet? On see tõesti oluline, et pean süstimaja vereproove tegema, mis juhtub kui ma ei tee? Kui kõrgeks veresuhkur saab üldse tõusta? Mis saab kui ma joon õlut? jne". Kuna puberteedieas on lapsed võimelised aru saama ka oma tulevikust, hakkavad nad taipama, et diabeet on tõsine haigus, mis ei kao kuhugi. Võib juhtuda, et nad hakkavad äkki oma diabeeti varjama, eitama, keelduma arsti juurde minekust vms. Kuid mitte kõik puberteediealised ei läbi "salgamisperioodi". Paljud on oma eripära suutnud koolis kallutada oma vooruseks, nad ei häbene süstimist ega vereproovi tegemist. Üks 8-klassi poiss korraldas alati enne söögivahetundi võistluse, see kes kõige täpsemini ära arvab tema veresuhkru näidu saab temalt ühe glükoositableti. Selles klassis käinud lapsed teavad tänaseni, mis vahemikus peab veresuhkur olema. Nad teavad, mis on liiga madal ja mida madala suhkrutaseme puhul tegema peab
annaabi.ee 
