on äkki asendunud mingi ebakindlusega. Vahepeal mõtled, et pole väga vigagi, aga siis ei talu 5 Sa end enam üldse, kõik on valesti ja halvasti. Kõik teeb nii jube närviliseks. Polegi ime, et mitte miski enam paigas ei ole, sest Sa muutud. Sa ei ole enam laps, Su keha ja hing arenevad täiskasvanus, et olla ise võimeline lapsi saama. Just seda arenguetappi nimetataksegi murde- ehk puberteedieaks. Puberteet tähendab tüdrukute ja poiste elus faasi, mil nad ühelt poolt avastaavad enda jaoks seksuaalsuse ja teiselt poolt tunnevad vajadust kujundada elu omaenda ettekujutuste järgi. Sellel eluetapil ei ole miski kerge. Tahad teha paljutki teisiti kui varem. Tahad toimetada kõike oma äranägemise järgi. Tihti aga ei ole teadlik, kuidas ja kuhu see välja viib. Seega kogud täiskasvanuks saamise teel järjest uusi kogemusi ning teed kindlasti ka vigu
olevat fotot, millel valgeverelibled ründavad vähirakku) Antikehad ( immunoglobuliinid ) on väga erinevad, sõltuvalt haigustest: · IgG läbivad platsenta seina ja just need on antikehad, mis kaitsevad loodet bakterite ja viiruste eest. · IgA tekib lapsel peale sündi. NB! Just rinnapiim aitab seda kaasa oma koostisega. Antikehal on väga oluline osa hingamisteede, seedetrakti jt.limaskestade kaitses. See antikeha saavutab optimaalse taseme puberteedieaks. Sellepärast ongi väikelastel kõhu ja hingamisteede häireid sagedamini. · IgM bakterite ja viiruste vastane antikeha, mis saavutab optimaalse taseme umbes 2.eluaastaks. · IgE antikeha, millel on seos allergiaga. 3) Imuunsuses hakkavad osalema rakud:makrofaagid ja lümfotsüüdid. Kui siiani kaks kaitsebarjääri ei teinud kahjutuks sissetunginud võõrkehi, asub tööle kolmas kaitsesüsteem organism
Arterid ja veenid venivad välja koos kehapikkuse kasvuga. Koos vasema südamepoole jõu ja tugevuse arenemisega esimese 6 nädala jooksul, tõuseb süstoolne vererõhk oluliselt, edasi tõuseb süstoolne vererõhk aeglaselt. Mida noorem on laps, seda laiem on arterite valendik. Vastsündinutel süstol ja diastol ühepikkused. Nimeta vereloome ealisi iseärasusi lapsel. Esimese 3-4 ea sisaldav kõik luud aktiivset punast luuüdi. See hakkab muutuma rasvüdiks vanuse kasvades ja puberteedieaks on punast luuüdi veel pikkade toruluude proksimaalsemate epifüüside, sternumi, roiete ja lülikehade üdis. Vastsündinu tüümus on suur, moodustades u 4% kehamassist. Puberteediks nääre atrofeerub, tüümuse parenhüüm asendub side- ja rasvkoega. Tüümuse aktiivsuse perioodil moodustatakse seal 50-65% lümfotsüütidest, millest perifeersesse verre jõuab 5%. Noorematel lastel moodustab veri 8-9% kehamassist, vastavalt nende organismi üldisele suuremale veesisaldusele.
annaabi.ee 
