vastavat süsteemi. 2000. aastal valmis viimane rahvusvaheline punane nimestik ,,The 2000 IUCN Red List of Threatened Species". Uut kategooriate ja kriteeriumide süsteemi rakendati esmakordselt uute Soome ja Rootsi punaste nimestike koostamisel. 4. MINU ARVAMUS Mina arvn et Punane Raamat on üks väga tähtis raamat. Sealt saame me ju teada, milline liik on ohus, millin on ohtu sattumas ja mida saaksime päästa. Puanse raamatu abil saame teada, mida mingi tegevus teeb mõnele liigile ja mida peaksime meie rakendama, et säilitada mõnda muud liiki. Ma arvan, et Punane Raamat peaks oelma kõigile kättesaadav ka elektroonilisel teel, et olla kursis meil ümbritsevas keskkonnas toimuvaga. Hästi mõjub ka see, kui vähendatakse nende liikide arvukust, mida on liigapalju ja selleks on väga hea jahilkäimine.
Hereward White. Ameeriklased andsid sooje riideid, toiduaineid, ravimeid arstiriistu ja mitut liiki tehnilisi vahendied. Korduvalt viibis Eesti Ameerika Punanse Risti volinik Ida-Euroopas kolonel e.w.Rayn. Ameerika Punane rist jätkas eestis tööd ka pärast vabadussõja lõpu kuni 1922 aasta juulini. Vabadussõja algperioodil mis lahingud toimusid peamiselt lõunarindel, kandis kõige suuremat töökoormust eesti puanse risti tartu konitee. Pärast vabasussõja lõppu korrasldas eesti punane rsit kiirestioma töö ümber vastavalt rahuaja nõuetele.Kokkuleppel valitsusega alustas punane rist 1920 aasta mais venemaalt saabuvate eesti ümberasujate vastuvõtmist, karantiini paigutamiseja transpritmist. Moskvas korraldas seda tööd eestipunase risti esindaja dr schotter ja petrgadis dr G.abramson. uustulnukaile anti riideid, toitu, ajutine elamisvõimalus
esimeheks. Samast aastat oli ta ka Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees. 1937 .aastast valiti ta Rahvuskogu I koja liikmeks Järvamaa esindajana. Samast aastast hakkasid ilmuma ta mälestusraamatud üldpealkirjaga ,,Minu mälestused'', mida 1939. aastani jõudis ilmuda 4 köidet. Need on heal ilukirjanduslikul tasemel raamatud, milliste ilmutamisega J. Pitka tõusis meie kindral-admiralide hulgas parima stiiliga kirjameheks. Esimese puanse okupatsiooni ajal põgenes J. Pitka 1940. aasta augustis üle Läti Soome. Kui Saksa-Vene rinne 1944. aasta algul jälle Eesti piiridele veeres, tuli Pitka sama aasta aprillis kodumaale tagasi. Ta oli esialgu meelestatud saksameelselt ning agiteeris eesti mehi astuma Saksa sõjaväkke. 21. augustil sai ta siinse SD ülemalt obersturembannfürerilt Baatzilt loa eriüksise moodustamiseks, mis sai nimeks Löögirühma Admiral Pitka ja kuhu tuli kokku paarsada meest. 22. septembril pidas