Possibilism: inimene on oma tegevuses suhteliselt vaba, loodus on areen, millel toimetada. Kehtivad mingid raamid ja piirangud, kuid nende sees on inimene vaba. Inimeste teod ei sõltu looduspiirangutest vaid nende ajaloost ja kultuurist (nt Saarlased püüdsid ammu kala, sest see meri on osa nende identiteedist, mitte kuna neil polnud muud võimalust) INIMGEOGRAAFIA AJALOO PERIOODID 1. Antiikne: antiikaeg 1850. Geograafia toimis maadeavastuste alusel. Ptolemaios ja Strabo. Ptolemaioselt tuli kordinaatteljestiku idee ehk kaart. Geograafi roll oli olla maadeavastaja. Strabo lõi geograafiliste teadmiste kogumikud ja statistika regioonide kaupa. Geograaf pidi avastama, kandma kaardile ning kaardid katalogiseerima. Probleem: perioodi lõpuks polnud enam palju maakera avastada ning uputi kogutud (tihti mõttetutesse) andmetesse. 2.Moodne ühtne geograafia, regiooni alusel. 19 saj lõpp 20 saj keskpaik (~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel.
Possibilism: inimene on oma tegevuses suhteliselt vaba, loodus on areen, millel toimetada. Kehtivad mingid raamid ja piirangud, kuid nende sees on inimene vaba. Inimeste teod ei sõltu looduspiirangutest vaid nende ajaloost ja kultuurist (nt Saarlased püüdsid ammu kala, sest see meri on osa nende identiteedist, mitte kuna neil polnud muud võimalust) INIMGEOGRAAFIA AJALOO PERIOODID 1. Antiikne: antiikaeg 1850. Geograafia toimis maadeavastuste alusel. Ptolemaios ja Strabo. Ptolemaioselt tuli kordinaatteljestiku idee ehk kaart. Geograafi roll oli olla maadeavastaja. Strabo lõi geograafiliste teadmiste kogumikud ja statistika regioonide kaupa. Geograaf pidi avastama, kandma kaardile ning kaardid katalogiseerima. Probleem: perioodi lõpuks polnud enam palju maakera avastada ning uputi kogutud (tihti mõttetutesse) andmetesse. 2.Moodne ühtne geograafia, regiooni alusel. 19 saj lõpp 20 saj keskpaik (~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel.
teosesist on tuntud ainult pealkirjade järgi. Hermippos Aleksandriast on koostanud 200 aastat e.m.a, bibliograafilise ülevaate tõenäoliselt tollal Aleksandria raamatukogus leiduvatest Aristotelese teoseist, mis sisaldab ligi 400 nimetust. Kuna aga selles loetelus puuduvad peaaegu kõik praegusajal teadaolevad teosed, siis võib oletada, et neid ei leidunud ka tolles raamatukogus. Teine, märksa noorem Aristotelese teoste loetelu pärineb kelleltki 1. või 2. sajandi peripateetlikult Ptolemaioselt, mis sisaldab ka kõigi meile tuntud teoste nimesid. Seal ulatub nimetuste arv juba üle tuhande, mis tundub pisut uskumatuna. Võib-olla on selle nimestiku koostaja arvestanud ka võltsinguid või isegi Aristotelese kohta käivaid kirjutisi. Ajaloolaste Straboni ja Plutarchose andmeil olevat Aristotelese ja tema sõbra ja õpilase Theoprastose teosed pärast viimase surma sattunud Skepsisse (koha Aasias), kus neid mingis keldris säilitati. Need käsikirjad avastatud seal märksa hiljem
annaabi.ee 
