kujutusvõimalused maalis võrdlemisi piiratud; kitsad piirid tõmbas ka püüd olla igas üksikasjas võimalikult selge ja täpne. Niisama piiratud olid kunstnikud reljeefis. Sellele vaatamata võib konstateerida imetlusväärset tähelepanu- ja iseloomustamisvõimet, samuti suurt maitset, joonte peenust ja nüansirikkust. Väga hästi oskavad Vana riigi meistrid kujutada loomi ja selgelt esile tuua võõraste rahvaste rassilisi iseärasusi. Vana riigi paremad reljeefid ja maalid leiduvad Ptahhotepi ja Ti hauas, rejeefid ja maalid Sakkaras ning hauatemplis Abusiris. Lõputuis stseenides möödub siin meie silmade ees surnu elu. Esineb ka jumalate kujutisi. Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef, aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks peetaksegi väikest reljeefplaati, mis kannab nime Narmeri pallett. See on umbes 3000 aastast e.Kr., kujutised on kahel pool, umbes 60 cm kõrge
Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe jutustus reisikiri) Ptahhotepi elutarkus* - kuidas seltskonnas käituda, Religioon 4000ndal - riigi ühendamine toimus 3000 e.m.a. Menes liigendas Egiptuse, ennem koosnes Egiptus maakondadest (Nomos), neid valitsesid Nomarhid. Herodotose lood Nomostes oli igaühel oma kohalik kaitsejumalus, nad olid zooantropomorfsed osaliselt inimese/looma välimusega. Suurem osa Egiptuse jumalaid oli looma pea ja inimese kehaga. Tootem mütoloogiline esivanem Elephantines austati oinakuju Denderas lehmapeaga jumalusi
Osirise kultus ja müüdid. Surnukultus: matmine (hauakambrid, mastabad, püramiidid). Surnukultus: mumifitseerimine ja matusetseremoonia. Surnukultus: hauatagune maailm, Osirise kultus. Egiptuse keel ja kiri. Keele ja kirja areng. Hieroglüüfide avastamine ja desifreerimine. Vana Riigi kirjanduse ülevaade. Periodisatsioon. Varadünastilised allikad. Vana Riigi kirjandus (Püramiiditekstid, Annaalid, Memfise teoloogiline traktaat/ Sabaka raidkiri, Dzedefra elutarkus, Ptahhotepi elutarkus, Palermo kivi, Hümnid). Keskmise Riigi kirjanduse ülevaade. "Klassikaline periood" (Turajevi järgi). Keskmise Riigi kirjandus: Vanemad ja nooremad sargatekstid, Ülikute pealkirjad, "Kahe tee raamat", "Merikara õpetus", "Jutustus kõnekast talupojast /Talupoja lugu", "Harfi mängija laul", "Elust tüdinu vestlus oma Ba'ga", "Hahepersenb- Onhu vestlus oma südamega", "Ipuweri manitsus","Neferti ettekuulutus".