· TÜ rektoril ja füsioloogia prof-l Alfred Wilhelm Volkmannil oli märkimisväärne osa eksperimentaalpsühholoogia kujunemises. Ta kirjutas Rudolf Wagneri füsioloogia käsiraamatusse (Handwörterbuch der Physiologie, 1846) nägemist puudutava peatüki ja näitas katseliselt Weberi seaduse (selle sõnastas 1834 Ernst Heinrich Weber) kehtimist nägemises, tema tulemusi kasutas Gustav Theodor Fechner oma raamatu "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisel. Lisaks Volkmannile on eksperimentaalpsühholoogia kujunemislooga seotud ka Friedrich Georg Wilhelm Struve, kelle tööd aitasid kaasa nn. personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele. · Oluline sündmus oli ühe kaasaegse psühhiaatria ja psühholoogia rajaja Emil Kraepelini valimine TÜ psühhiaatriaprofessoriks (ta oli selles ametis 1886- 1891). Wilhelm Wundti õpilasena algatas Kraepelin Tartus eksperimentaalsete
mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stiimulite intensiivsusi (kuna aistingu tugevust pole võimalik otseselt mõõta).
annaabi.ee 
