noored tundsid vähem empaatiat vägivalla aktis kannatanu vastu. Meedias ja filmides nähtu mõjutab seega ka päris elu ning vähendab emotsioone, mida tunneme, kui näeme midagi filmides tehtut ka päriselt juhtumas. Sellest võib järeldada, et emotsioonide tuhmumine alandab ka võimalust, et päris elus nähes näiteks vägivalda, läheksime kannatanule appi. Kasutatud kirjandus 1. Stolerman, Ian (2010). Encyclopedia of Psychopharmacology. Berlin Heidelberg: Springer. 2. Mrug (2014). Emotional and Physiological Desensitization to RealLife and Movie Violence (URL: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4393354/) 3. http://web.csulb.edu/~tstevens/Desensit.htm 4. https://www.saylor.org/site/wpcontent/uploads/2011/01/TLBrink_PSYCH06.pdf 5. https://en.wikipedia.org/wiki/Desensitization_(psychology)
· Sünteesiti esmakordselt 1912.aastal, 1914.aastal patenteeriti firma E. Merck poolt kui ravimiteprekursor · 1950.-ndatel aastatel uuriti USA-s sõjandustoksikoloogiat keemilise sarnasuse tõttu meskaliiniga · 1971 - Misuse of Drugs Act (UK) illegaliseeris kõik amfetamiini derivaadid (klass A) · 1970.-ndatel aastatel muutus Ecstasy USA-s kättesaadavaks reaktsiooniravimiks · Esimene teade MDMA psühhoaktiivsusest inimesel ilmus 1978 (Shulgin & Nichols, in Stillman & Willette, The Psychopharmacology of Hallucinogens, Pergamon Press, Oxford), kuid ei kirjeldanud efekte · Mõned psühhoterapeudid hakkasid 1980.-ndatel kasutama MDMA-d annuses 75-175 PO: suurendavat patsiendi enesehinnangut ja parandavat suhtlemist terapeudiga. (Aga märgati ka ärevustsuurendavat toimet.) Soovitused jõudsid meediasse, sh Time ja Newsweek. · Sümpaatiliste närvide ärgastumine: südame löögisagedus suureneb, vererõhk tõuseb, veri
annaabi.ee 
