maine, et litsakas, kuna Ji Faustst rasedaks). Margareta pannakse vangi, oma lapse tapmise eest. Faust lheb teda pstma. Faust kutsus Margaretat endaga kaasa, kuid Margareta ei linud, sest sdistab Fausti selles, et ta ta maha jtts ja nii kaua kadunud oli, Margaretale ei meeldi Mephisto, tee res on hauad, millest Margareta sdametunnistus ei suuda mduda. Margareta tahtis oma pattude eest surres need nagu heastada. Margareta hing sai pstetud inglite poolt. Kirjanduses vaadatakse esimest osa kui vkest maailma ja teist osa kui suurt maailma. 4) II osa M viib Fausti ballile, kus Faust kohtub teispoolsusega. Ta armub hte naisesse, kes on vaim ja kellega koos ta kahjuks olla ei saa. Faust saab endale maa, hakkab seda kujundama ja viljakamaks tegema. Laseb sinna inmesi viia. Rahvaga koos tehti td. Faust sai maailmale head teha. Vaba rahvas vabal maal. Maalma muutes nnelkuks. Fausti teeb nnelikuks maa harimine. Faust tleb, et on nnelik
Ta valmistas kik ette ja ootas iga pev inimsjaid. Aga kahe aasta jooksul ei tulnud kedagi. Lpuks nad aga tulid. Esimene kord vaatas Crusoe neid vaid kaugelt. Ta ngi kord unengu sellest, kuidas kannibalid ta saarele tulid ja et neil oli kaasas vang, kes pgenes. Crusoe aitas teda unenos ja vangist sai ta seltsiline. See unengu aga saigi teks ja ks vang pgenes. Temast sai Crusoe ustav teener ja ajapikku ppis ta ra isegi inglise keele. Crusoe pani teenrile nimeks Reede, sest ta oli reedesel peval pstetud. Reede aitas tal kike teha ja rkis Crusoele enda eelmisest elust. Kord ngi Crusoe saare lhedal Inglise laeva. Ta ngi, et laevast saadeti saarele ks paat. Seal oli paar vangi, kes taheti saarele jtta. Vangide seas oli Inglise laeva kapten, kes oli prast mssu kinni vetud. Crusoe pstis kapteni ja teised vangid ning koos vtsid nad paaditie mehi vangi. Nad vtsid ka teise paaditie vangi ning moodustasid vikese armee, millega laeva vallutada. See neil nnestuski ja nad said laeva enda valdusesse
annaabi.ee 
