rektoriks oli lipilane. likoolis vis ppima asuda alates 14.eluaastast. ppekeel oli ladina keel. ppet toimus loengu ja dispuudi vormis. Loengus kirjutasid tudengid les petaja ette loetud tekste, dispuutidel aga arutleti ja videldi. Teaduskraadi saamiseks tuli koostada vitekiri ja selle sisu avalikul dispuudil kaitsta 4. Nimeta olulisemaid uuendusi ja leiutisi tehnikas ja ajamtmises. (lk 80, 82) Hammasrattad, nukkvll, vokiratas,allmaakaevandused, vntvll, ratasader, rangid, veski, amb, pssirohi, tulirelvad, mehaaniline kell, trkikunst, arstiteaduse edasiareng. 5. Mida uut ti kunsti renessansiaeg? Kes olid olulisemad renessansiaja kunstnikud? (lk 86-87) Renessanssiajal hakati inimest kujutama teprasemalt. Kuulsaimad kunstnikud on Leonardo da Vinci ja Michelangelo. 6. Mida uut ti renessansiaeg teadusesse? Mille poolest oli oluline Mikolaj Kopernik? (lk 88) Renessanssiajal hakati senisestrohkem uskuma inimese vimetesse. Piibli ja
Sellest sai le vaid redeliga. Tema onn asus kalju res, kuid he maavrina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et jrgmine kord vib ta juba ise varingu alla jda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta mbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli kll veel pssirohtu, mille abil ta endale sa hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui pssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara mber. Ta hakkas seal kitsekarja pidama ja sai sealt alati sa, kui tal oli vaja. Kari kasvas judsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta kis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama. Lpuks sai ta head rosinad. Ta valmistas endale kik triistad, mida ta vajas ja mida ta oskas teha
annaabi.ee 
