vee viimisel teise, sh. kuivatamata püügivahendite kasutamisel. Ilma ise haigusesse nakatumata, on vähikatku kandjaks ameerika päritolu võõrvähiliigid. Järvekülg (1958) järgi on Eesti oludes suur patogeensus lapihaigusel ja see tekitab vähimajandusele suurt kahju. Jõevähi looduslikele populatsioonidele vähemohtlik on portselanhaigus. Otsest kahjulikku mõju ei avalda vähkide koorikul parasiteerivad vähikaanid (Branchiobdella sp.). Täpselt on määratlemata endoparasiit Psorospermium haeckeli toime vähile. Haiguste ja parasiitide esinemisele ja nende fikseerimisele tuleb igal juhul tähelepanu pöörata. Jõevähi varusid kahjustavad vähivaenlased, kellest ohtlikumad on mink ja saarmas. Veel toituvad vähist kalad (eeskätt angerjas), röövtoidulised putukad (ujurid ja kiilivastsed) ning ka linnud. Jõevähi elupaikadele mõjuvad negatiivselt keskkonnasäästmatud maaparandustööd, mis toovad kaasa looduslike vooluvete õgvendamist, setete koormust, veekogude veetaseme
..................11 2. Vähi parasiidid ja haigused......................................................12 Vähikatk..............................................................12 Teised vähil esinevad seennakkused ja haigused...............13 Lapihaigus............................................................13 Vees esinevad hallitusseened......................................13 Psorospermium haeckeli...........................................13 Portselanhaigus......................................................14 Bakterid...............................................................14 Viirused...............................................................14 Väliskestal elavad loomad e. epibiondid.........................14 3. Vähikasvatus.....................................................
annaabi.ee 
