põhjustest. 3-1-1-14-14 - § 339 lg 1 p 7 tõlgendamise küsimus. Põhiseaduslik alus I: edasikaebeõigus põhiõigusena sisaldub PS § 24 lg-s 5. EIÕK 7. lisaprotokolli art 2 lg-s 1 sätestatud edasikaebeõigus kriminaalasjades. Konventsiooni sama artikli teises lõikes aga nähakse ette, et siseriiklikult võidakse kriminaalasjades EKÕ jätta tagamata esiteks vähemtähtsate õigusrikkumiste puhul, teiseks siis, kui riigi kõrgeim kohtuinstants ... Põhiseaduslik alus II: RK PSJVK otsus 3-4-1-5-10: PS § 24 lg 5 on seadusereservatsioonita põhiõigus! RK Üldkogu otsus 3-2-1-62-10: tegemsit on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Põhiseaduslik alus III: EKÕ on lihtsa seadusereservatsiooniga (lihtsa piirklausliga) põhiõigus, mida saab seadusega (või ka täitevvõim seaduse aluse seaduses selgelt kirjas volituste piires) piirata igal põhjusel, mis ei ole PS-ga keelatud. Kohtukaebeõigus (ehk kohtusse pöördumise
Seega on alust väita, et PS 24 lg-s 5 sätestatu kohaselt on edasikaebeõiguse esemeline kaitseala tunduvalt laiem võrreldes EÕIK 7.lisaprotokolli art-s 2 sätestatuga. Eestis on tõlgendatud seda põhiõigust oluliselt laiemalt, tagades esiteks lisaks kohtuotsustele põhimõtteliselt ka kohtumääruste edasikaevatavuse ja teiseks põhimõtteliselt ka kohtueelses menetluses uurimisasutuste menetlusotsustuste edasikaevatavuse. Põhiseaduslik alus: RK PSJVK 18.juuni 2010.otsus 3-4-1-5-10: Põhiseaduse § 24 lõige 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. (p 21) Edasikaebeõiguse tuum on, et isiku suhtes tehtud esmane kohtuotsus peab olema uuesti läbivaadatav ja seda kõrgemas kohtus. Põhiõiguse vajalikkus on tingitud eelkõige sellest, et kohtunik võib eksida ja seetõttu peab olema tagatud kohtulahendi õigsuse kontroll. (p 16)
annaabi.ee 
