Saksamaal Shandongi poolsaarel. Qingi valitsuse vim nendes piirkondades nrgenes. HIINA MODERNISEERIMISE RASKE ALGUS See tekitas rahulolematust edumeelsetes ringkondades. Nuti reforme, mis oleksid Hiinat sisemiselt tugevdanud. 1898. a. nnestus reformide pooldajatel tusta 103 pevaks Pekingis vimule. Nende reformiplaanid jid aga enamikus realiseerimata. Riigipre taastas vimule vanameelsed, kes pooldasid vimalikult aeglast arengutempot. Sisepinged Hiinas aga psisid ja tugevnesid. ha rohkem poolehoidu vitis vabariigi idee, mida propageerisid radikaalsed jud, kelle eesotsas oli Sun Yatsen. 1911. a. puhkes Kesk-Hiinas Mandu-vastane lestus, mille kigus kukutati 1912. a. algul Qingi dnastia ja kuulutati vlja Hiina Vabariik. Sun Yatsen sai selle esimeseks presidendiks. Vabariik arenes vaevaliselt. Ehitati kll raudteid ja suuri tehaseid, elavnes vliskaubandus, kuid muudatused vaimses elusfris olid visad tulema. Esimeses maailmasjas osales Hiina Ententei poolel
Phieesmrgiks oli leida otsehendus jumalaga, seda eelkige spirituaalsete rituaalide kaudu. See tuli saavutada mstilise ekstaasi kaudu, mille jooksul inimene ei tunne oma keha ega jumalast eraldatud olemasolu. Ekstaas saavutati mitmesuguste abinudega, vaiksest vaatlemisest ja svenemisest kuni valjude karjete ning mratsemist meenutavate liigutusteni. Elati askeetlikult, rkimine oli tagasihoidlik, sest loba jumalale ei meeldi. Nad leidsid, et inimese keha on vaid jumaliku vaimu hoidja. Sufistid psisid koraani petuste lhedal, seega seisid nad enne-muhamedlikele petustele palju lhemal. Nende ksitus jumalast ja selle lhenemise petus meenutab pigem antiikseid hilisema aja filosoofe. Nimi sufism tuli sellest, et Muhamed oli lasknud ennast piirata kerjustega, kelle jaoks oli moee krvale tehtud eriline pink suffa. Kristlikus maailmas tuntud munka nimetati aga derviiks. Sufistidel oli kllalt jrgijaid ja on tnapevanigi sellesse uskujaid. 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid
annaabi.ee 
