sookaaslaste seast esile tsta. Tuleb leppida sellega, et neile on rinnapiimaga edasi antud loomulik vajadus, et mitte elda nudlus, ilu ning thelepanu jrele. Tegelikult on ka naiste elul raskem pool. Koolis peetakse tdrukuid veidi kehvema ppeedukuse prast laiskades vi halvemal juhul rumalateks. Noormeeste puhul loetakse mned kolmed tunnistusel, ngemata mingit probleemi, 'koolipoisihinneteks'. Ilmselgelt on murdeiga naissoo jaoks nii fsiliselt kui pshiliselt raskemini lbitav etapp. Lisaks on neil elu suurim vastutus: jrglase kandmine ja ilmale toomine. Naiste eluiga on pikem, kuna vltimatud riskid on oluliselt viksemad. Neil puuduvad ka kohustused riigi teenimise ja kaitsemise osas. Elu oleks ratlemata ebaiglane kui he soo esindajatele oleks antud rohkem eeliseid kui teisele. Need on mlema soo vahel sna ausalt ra jagatud ning kigil on vrdsed igused.
Kige lhedasem inimene on tavaliselt ema vi isa. Tema tunneb oma last ja oskab talle arusaadavalt selgitada, mis temaga toimub, teda rahustada ja julgustada. Haigusest tingitud piirangute ilmnemisel ei ole ige kaotatut taga nutta vaid aidata lapsel vimaluse piires edasi areneda. Tuleb rhutada lapse tublidust oma haigusega vitlemisel. Koduse elu korraldamisel on thtis, et igapevaelu kulgeks edasi nii normaalselt kui vimalik. Haiglasolek ja teraapiad on lapsele pshiliselt vsitavad. On oluline, et laps kogeks kodus olles positiivseid emotsioone. Last tuleb alati tunnustada ja julgustada sest see tekitab lapses usaldust ja turvatunnet. Lisaks lapsele vajavad toetust ka vanemad. Kui laps on haiglas, siis peab vanemaid julgustama olema haige lapse juures, ilma mingite ajaliste piiranguteta. Vanematel peab olema vimalus rkida oma lapse surmast arsti vi ega ja osaleda lapse edasise ravi planeerimisel. Kui vanemad soovivad ja
kommete teisenemist. Perekonnavormid tulenevad inimeste vajadustest, iga inimene leiab temale eriti olulise vi millest ta on nus loobuma. kski vorm pole dini hea ja sobiv: 1.registreeritud abielu- vorm mille hiskond on tunnistanud kehtvaks + karanteeritud peaduse abil pereliikmete moraalsete ja majanduslik turvatunne, seab igused ja kohustused mlemale vanemae. Pereliikmed on kaitstud nnetuste ja lahutuse korral. - hendus kog eluks vid olla pshiliselt ahistav. 2.Vaba abielu- perekond elab koos, kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. + Abikaasadele alikuvabadus. - turvatunne kaob. 3.he vanemaga perekond- tekkind planeeritult (ksik naine on soetanud lapse, planeerimatult kas ks vanem on surnud vi perejuurest lahkunud) + vanem osutab lapsele rohkem thelepanu, peres puuduvad konfliktid vanemate vahel. - majanduslikul elab seline perekond vrdlemisi litsal eriti kui lapsi on palju, ta ei ne vanemate vahelisi suhteid millele
annaabi.ee 
