keelest tlkima. Lisaks tuleb lugeda ka raamatuid antud teemal. Enne kirjutama asumist olen juba tutvunud internetis oleva materjaliga, seega on mul juba mingi ettekujutus olemas, milline peaks minu referaat tulema. Philisteks probleemideks vivad kujuneda materjali puudus ning vrkeelsete tekstide tlkimine. Samuti on oht, et vajalikke raamatuid ei ole vimalik raamatukogust saada. Douglas McGregori elulugu: Douglas McGregor elas aastatel 1906-1964. Ta oli sotsioloog-pshholoog, kes pidas loenguid Harvardis ja MIT`s, kus ta sai heks esimeseks Sloani professoriks. Ta sai ka Antiochi kolledi presidendiks, kuid prast kuut aastat prdus tagasi MIT`i, kus ta oli kuni surmani. Tal oli mitteametlik petamisstiil, mida paljud tema pilased kiindumusega meenutasid. Tihti istus ta loengu ajal laua taga nii, et jalad olid laua peal. Seistes aga keerutas ja klistas ta taskus kas vtmeid vi mnte. McGregor ei avaldanud palju materjale, kuid nendel materjalidel, mis ta vlja
Kui me ksiksime reklaami mratlust viimaste kest, saaksime vib-olla selliseid vastuseid nagu jrgnevas loetelus. Semiootik viks elda, et reklaam pab tootele uusi thendusi lisada. Kultuuriteadlane pakuks, et reklaam on kultuuridokument, maailma esitamise ja tlgendamise viis. Sotsioloog arvaks, et reklaam on mudel maailmast ja maailma jaoks. Kunstiteadlane peaks reklaami vib-olla tarbe- vi kommertskunstiks. Kommunikatsioonispetsialist tleks, et reklaam on loominguline kommunikatsioon tarbijaga. Pshholoog nimetaks reklaami olulise tunnusena ldinimlikele motivaatoritele nagu niteks thelepanu ja tunnustuse vajadusele apelleerimist ning nende rahuldamise sidumist mingi toote ostmisega. Keeteadlane nimetaks reklaami veenmiskeeleks. Filosoof liigitaks reklaami maailma konstrueerimise viiside hulka krvuti religiooni, teaduse, tavaloogika, kunsti ja poliitilise ideoloogiaga. Kui lehe laosas toodud majandusteaduslik definitsioon ning jrgnevad