(Gould, 2001). Broca tegeles ka näiteks simapaistvate meeste ajude uurimisega. Seal tulid talle ette probleemid, näiteks oli mõnel eriti intelligentsel mehel väga väike aju. Brocal oli aga alati vastus olemas ja ta tõi välja, et nende omanikud kas surid väga kõrges vanuses, olid lõhikest kasvu ja hapra kehaehitusega või kehvas füüsilises vormis. (Gould, 2001). Mureks oli ka tõsiasi, et paljudel kurjategijatel olid väga suured ajud. Broca pidas seda pigem pseudoprobleemiks, väites, et enneaegne surm hukkamise läbi hoidis ära aju järk-järgulise kahanemise faasi, mis paljude ausate meeste puhul tingisid pikad haiguseperioodid. (Gould, 2001). 10 Naiste ajud Kõigist eri inimgruppide võrdlusandmetest kõige enam materjale oli Brocal naiste ja meeste ajude kohta. Kuulus Saksa anatoom Carl Vogt kirjutas aastal 1864: „Oma ümara tipu ja
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk
annaabi.ee 
