Assimilatsioon eemaldab küll lõppude lõpuks probleemi, kuid seda alles (üle?)järgmise generatsiooni jaoks. Kuigi riik arvab, et burakuminite nähtamatus on positiivne ja aitab kaasa 4 probleemi haihtumisele, ei lahenda assimilatsioon probleemi. Nii läheb burakuminitele langenud ülekohus ajalukku mingis mõttes õiglustatuna, ilma, et Jaapan oleks aru saanud kui ebaratsionaalselt nad käitunud on ja oma pseudoprobleemi tõttu läbi aegade nii paljudele inimestele on kahju tekitanud. Nii riigil kui meedial tasuks seetõttu siiski üritada tuua arusaama Jaapani elanikkonnale ning näidata ennast positiivse eeskujuna. Kes teab, nii mõnigi arvamus võiks – õige lähenemise puhul – muutuda... 5 Kasutatud kirjandus FCCJ: The Foreign Correspondents' Club of Japan. (2006). PSIA press conference. Retrieved
Seega mõtte täielikku hargnemist pole vaja ja pindstruktuuri võib jõuda mõttesüntaks. Nagu juba öeldud, on vastusrepliik samuti elliptiline (väljajätteline), sest niigi teada olevat infot pole vaja korrata. Vastuse programmeerimine sõltub siiski suurel määral initsiatiivse repliigi sõnastusest. Nt: "Kas sa olid kodus või koolis?" "Kus sa olid?" "Räägi, kus sa olid." Toodud näide peaks pedagoogil aitama lahendada ka õppesuhtlemise pseudoprobleemi — kas ja millal nõuda õpilaselt täisvastust. Õige on nõuda sellist vastust, mida initsiatiivne repliik eeldab. Küsimusele vastatakse lühidalt, korraldusele antakse pikem vastus. Nõuda täislauselist vastust küsimusele on vastuolus dialoogi olemusega. Vastuse minimaalne ettevalmistus. Partneri repliigile tuleb reageerida kiiresti. Vastasel korral suhtlemine katkeb. Kiire reageerimine võib aga tekitada sisulisi raskusi
annaabi.ee 
