• Eetiline ajakirjanik valib asjatundlikud püsiallikad. • Eetiline ajakirjanik kaitseb oma allikaid ja ei riku nendega sõlmituid kokkuleppeid infopiirangute kohta. • Eetiline ajakirjanik ei satu sõltuvusse oma allikatest. • Eetiline ajakirjanik kasutab alati võimalikult usaldusväärseid ja sündmusele lähedasi allikaid. Ta ei vali allikaid lihtsalt kõrge positsiooni, kättesaadavuse, hea kõneoskuse vms pseudokriteeriumite alusel. • Eetiline ajakirjanik kasutab alati mitut allikat ja kontrollib infot eri allikatest. • Eriti hoolega kontrollib eetiline ajakirjanik faktid mitmest allikast üle siis, kui tegu on segase, vastuolulise, varjatud, süüdistava, ebatavalise infoga. Eetiline ajakirjanik avaldab sellise info ainult siis, kui seda kinnitab vähemalt kaks üksteisest sõltumatut allikat.
See lubaks kasutada ajakirjanike aega varjatud ja ootamatute sündmustega tegelemisele. Ettetöötamine tooks uudistesse enamüllatust, ebatavalisust ja sündmuse varjatud aspekte. 2. Uudiseid sellistest sündmustest on kerge teha ja siis kalduvad ajakirjanikud neid pruukima ka siis, kui nende uudisväärtus on madal. On vajalik sündmuse uudisväärtuslikkuse määratlemine tegelike uudisväärtuse kriteeriumide alusel, mitte pseudokriteeriumite õnge langemine. 3. Allikad on õppinud lavastama sündmusi pressi jaoks, nii et meenutavad spontaanseid sündmusi. Oluline on ära tunda pseudosündmused ja need kõrvale jätta. 4. Sellised sündmused ei nõua ajakirjanikult aktiivset tegutsemist vaid jooksevad ise arvutisse. Seetõttu kalduvad reporterid eelistama neid sündmusetele, mis tuleb alles üles leida. Ootamatud ja varjatud sündmused Pooloodatud avalikud sündmused