Pätsi V valitsus 21.10.33... . Seda valitsust ei võtnud keegi eriti tõsiselt, sest 1934 jaanuaris pidi vastu vcõetama uus PS. Valitsus pidanuks hiljemalt kevadel volitsused maha panema. Tegelikkuses püsis valitsuses kuni 1938. aastani. Sisepoliitine kriis: parlamendi jätkuv lõhenemine, uute pol jõudude esilekerkimine (vabadussõjalased jt), valitsuste ebatavaline ebapüsivus, läksid ruttu lõhki, valitsuskriisid rasked. (Maj kriis + Sisepol kriis) PS kriis oli suures osas pseudokriis. Mõngate pol jõudude algatatud (kes pidasid vajalikuks Eesti riigi valitsemise korda muuta, et eestis oleks laia võimuulatusega riigipea, president). Esilekutsujad lähtusid sellest, et Eestoi olevat poliitiliselt liiga ebastabiilne. See pidavat väljenduma liiga sagedastes valitsuskriisides. Jurist Artur Mägi: kuni 1934. a rigipöördeni oli Eestis võimul 21 erinevat valitsust. Keskmine valitsuse iga: 8 kuud 20 päeva. Alla aasta kestvad valitsused aga olid tol ajal üsna tavalised
Tulenes üleminekust autoritaarsesse ajajärkku. Parlamandi fraktsioonide lagunemine näitasid, et erakondade sees on olemas kasvav rahulolematus ja valitsuskriiside sagenemine näitas, et tegemist on tõepoolest sisepoliitilise kriisiga. Aga Suurel kriisil ka kolmas osis: põhiseaduse kriis. Kui majanduskriis oli tekkinud Eestist väljaspool ja selle vastu polnud võimalik midagi ette võtta, siis põhiseaduslik oli vähemalt osaliselt küll pseudokriis - esile kutsutud nende poliitiliste rühmituste poolt, kes ei olnud rahul parlamentaarse demokraatiaga - jätab soovida põhiseaduse sobimatuse tõttu Eestis. Põhiseaduse muutjad heitsid ette, et Eestis puudub riigipea ametikoht. Sellest tulenevalt olevat parlament kehtestanud diktatuuri valitsuse üle - sellest tulenavalt olevat valitsuste eluiga liiga lühike.
annaabi.ee 
