vaadeldakse puhtalt imaginaarse FAASMANIPULEERITUD sageduskarakteristikuga filtreid mille SIGNAALID-neid kasut viivituskestuse sageduskarakteristik avaldub: T(f)=- mõõtmisel ja objektide eristamisel jTS(f), TS(-f)=-TS(f). Taoline filter kauguse järgi. Sellised signaalid teostab kõikidel sagedustel 90 kuuluvad kvaasijuhuslike kraadise faasinihke e realiseerib (pseudojuhuslike) hulka. Tähtsaimad hilberti muunduse. Järgnevalt tuleb neist on signaalid mille faas on leida ideaalsed Hilberti muunduri manipuleeritud lineaarse rekurrentse impulsskaja väärtused. Filtri jadaga (lrj)või barkeri koodiga. Lrj-ks väljundsignaal on sisendsignaali nim sümbolite järjestust: [Sj]=S1, S2, S3, hilberti teisendus. Kui Q (hilberti ...,Sj,... Otstarbekas on ette anda
Sellise statistilise modelleerimisega saadakse igal korral eelmisest erinev juhusliku protsessi realisatsioon. Nii koguneb statistiline materjal, mida annab töödelda, tuginedes tõenäosusteooriale. Meetodi 2 tähtsat eripärasust: 1. Arvutusprotsess on ülesehituselt suhteliselt lihtne 2. Arvutusviga on reeglina proportsionaalne suhtega D/N, kus D on mingi konstant Juhuslike arvude tekitamine: Selleks võib nimetada kolm moodust: juhuslike arvude tabelid; juhuslike arvude generaatorid; pseudojuhuslike arvude meetod. Jaotusseadus on tavaliselt ühtlane jaotus. Kõige suurem tabel on saadud spetsiaalse ruleti abil kokku 1 miljoni numbriga. Juhuslike arvude generaator: Kunagi kasutati selleks elektronarvutites müra generaatoreid. Nimelt raadiolambi müra. Kui mingis ajaintervallis müra tase ületas mingi etteantud läve paaris arv kordi, siis fikseeriti 0 ja kui paaritu arv kordi siis 1. Tuli perioodiliselt kontrollida kvaliteeti.