siiski funktsionaalset produkti toota. Üks koopiatest võib ülevõtta uue funktsiooni. Ehk on peamiseks allikaks uutele genoomi funktsioonidele. 3. Osa kromosoomist duplitseeritakse 4. Terve kromosoomi duplitseerimine – aneuploidia või polüsoomia. Võib Bloom ja Rett sündroome põhjustada. 5. Terve genoomi duplitseerimine – on olnud oluline keelikloomade evolutsioonis. Osad duplitseeritud geenid on muutunud pseudogeenideks, kuid paljud on funktsionaalsed • • Kogugenoomi duplikatsioonid selgroogsetel, taimedel; materjal ‘evolutsioonilisteks katsetusteks’ • • Duplitseerunud geenide edasine areng, ‘saatus’; sarnased (invariant) ja divergeeruvad (variant) geenikoopiad - kasu genoomi funktsioonile 1. Geeni duplikatsioon üks koopia akumuleerib mutatsioone üleliigne koopia vaigistatakse või omandab uue funktsiooni 2
muutunud juba korduvalt - sellest aga ei säilu ühtki jälge. Pseudogeenide kiire evolutsioon on vesi NT veskile. Pseudogeenid on normaalsete geenide analoogid, mis on kaotanud oma funktsiooni. Nad võivad olla tekitatud pöördtranskriptsiooniliselt - st. vastava geeni mRNAst on mingil kombel tekkinud pöördtranskriptaasi (RNA-sõltuv DNA-polümeraas) abil jupike DNAd, mis siis on uuesti inkorporeerunud kuhugi raku DNAsse ja säilub seal. Neid pseudogeene kutsutakse protsessitud pseudogeenideks. Teine sort pseudogeene (nn. protsessimata) on mingi mutatsiooni tõttu inaktiveerunud geenid. Viimasel juhul säiluvad ka intronid - geenisisesed mittekodeerivad alad. NT jaoks on pseudogeen suurepärane näide GT olemasolust - peaks ju pseudogeen olema ideaalmolekuliks, kus LV ei peaks avaldama mingi mõju evolutsioonile. LV võiks ju töötada - kuid siis ainult negatiivses tähenduses - pseudogeenide elimineerimiseks. Aga et pseudogeene
annaabi.ee 
