saj. Salongides ja kodudes kasutati palju erinevaid kunstlaululiike: näit. arietta, kavatiin, stseen ja aaria, soolokantaat, hümn, ood, rahvalikud laulud. Jaotus seadete järgi oli samuti mitmekesine ja lähtust praktikast: soololaulud, duetid, tertsetid, kvartetid jm ansamblilaulud ning koorilaulud. Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade seltsis, harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik- värsilise ülesehitusega, sisuks idülliline maaelu looduse taustal. Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem.
olmemuusikat. Vararomantismi väljapaistvamad klaveriteosed on kirjutanud Schubert ja Felix Mendelssohn, kelle "Sõnadeta laulud"(1829-45) on romantilise laulva klaveristiili parimad näited. Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade seltsis, harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati 10 moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik- värsilise ülesehitusega, sisuks idülliline maaelu looduse taustal. Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem. Kõrgromantism 1830-1850