Profülaktika § Erütromütsiin või TMP-SMX 5 (14?) päeva vältel. § Lapsi vaktsineeritakse ning revaktsineeritakse surmatud vaktsiiniga koos vaktsineerimisega difteeria ja teetanuse toksoidiga (DTP). § Praegu ka DTaP, koostiselt erinevad (sisaldavad 1-5 antigeeni, enamasti 3-5 Ag) § Vaktsineerimise kaitse pole absoluutne, kuid haigestumisel lapsed põevad kergemini. Corynebacterium § Enamik korünebaktereist kuuluvad normaalse mikrofloora hulka: § C. pseudodiphtheriticum, C. renale, C. xerosis, C.jeikeium - nimetatakse difteroidideks § Patogeenne vaid Corynebacterium diphtheriae. Corynebacterium diphtheriae (difteeria tekitaja) Morfoloogia. Sale, kergelt kõverdunud korünebakter, on 0,5-1 ´ 5-6 µm. Ebakorrapärased pundumised raku otsas. Rakukehas graanulid (volutiinterad ehk BabesErnsti kehakesed). Mikroobid üksteise suhtes nurgeti "L" või "V" tähed, hieroglüüfe. Füsioloogia § Aeroobsed bakterid. Katalaas-positiivsed. Lõhustavad süsivesikuid.
Üldiseloomustus Siia kuulub suur grupp grampositiivseid liikumatuid eosteta pulkbaktereid. Esinevad sageli inimese ja loomade organismis ning taimedel. Eristatakse patogeenseid liike: • Corynebacterium diphtheriae - põhjustab inimesel difteeriat • C.ulcerans - võib põhjustada difteeriat inimestel, patogeenne loomadele • C.pseudotuberculosis - patogeenne loomadele Korüneformseid e “difteroide “, mis kuuluvad naha ja limaskestade mikrofloorasse: • C.pseudodiphtheriticum, C.renale, C.xerosis, C.jeikeium C.diphtheriae on iseloomuliku kujuga kergelt kõverdunud pulkbakterid, moodustavad volutiinteri ja võivad olla otsast paksenenud, meenutades natuke nuia või hantlit; liikumatud, katalaaspositiivsed, oksüdaasnegatiivsed, söötmete suhtes nõudlikud. Difteeria on haigus, mida esineb eelkõige arengumaades, kuid sporaadiliselt ka arenenud riikides. Tekitajaks on toksigeenne C.diphtheriae tüvi (faagikonversioon), kuid ka atoksigeenne võib põhjustada
annaabi.ee 
