reparatsioon. Otsese paranemise korral, sillatakse murrufragmente Haversi süsteemi (ehk osteonide) kaudu. Osteoklastid resorbeerivad luud, moodustades kanaleid fragmentide vahel, kus hakkavad kulgema uued veresooned. See protsess aga on väga aeglane. Kaudse paranemise korral madal fragmentide stabiilsus stimuleerib pehme kalluse teket, mida pärast asendatakse kõva kallusega. Alguses toimub intramembranoosne ja siis endokondraalne ossifikatsioon. Ebaliiges e pseudoartroos on luumurrujärgne seisund, mille puhul luufragmendid ei ole kokku kasvanud, vaid liiguvad liigese sarnaselt. Põhiliseks tekkepõhjuseks on ebapiisav murrufragmentide vaheline stabiilsus. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Claes, L., Recknagel, S., Ignatius, A. 2012. Fracture healing under healthy and inflammatory conditions. 2. Marsell, R., Einhorn, T. A. 2011. The biology of fracture healing. 3. Giannoudisa, P. V., Einhornb, T. A
Doris Vahtrik siirdamisega. Väga tõsise luu kalluse mitte tekkimise korral, koos pika-aegse valu ja/või põletikuga võib osutuda vajalikuks jäseme amputatsioon. Hilinenud keharaskuse kandmine vigastatud jäsemele võib olla osteoporoosi põhjuseks. Et saavutada kiirem keharaskuse toetus ning luu paranemine, rakendatakse välist fiksatsiooni. • Ebaliiges (pseudoartroos, ingl.k nonunion, malunion)- luumurrujärgne seisund, mille korral murruotsad ei ole kokku kasvanud, vaid liiguvad teineteise suhtes liigestaoliselt (uusliiges). Luumurd kasvab kokku, kuid ebaõige nurga all või roteerunult. Tõsiste juhtude korral saab luu asendit korrigeerida manipulatsiooniga või kui kallus ning stabilisatsioon on tekkinud, siis võib korrektse luude asendi (ingl.k malalignment*) tagada osteotoomia (luu lõikus selle asendi või kuju muutmiseks)