pidustustel ning teatrites. Nende armastatuimaks palaks oli manipulatsioonitrikk ,,Peekrimäng". See seisnes selles, et mustkunstnik lasi kivikestel peekrite alt ära kaduda ja uuesti tekkida kas peekrite alla, pealtvaatajate sekka või näiteks oma suhu. See trikk eeldab manipulaatorilt suurt meisterlikkust ja toimub puhtalt käteosavusel. Ka tänapäeval esitatakse seda täpselt samasuguste võtetega. Sellest trikist on saanud ka kreeka illusionistid oma nimetuse psefopaiktes tähendab kividega mängijat. Kreeka mustkunstnikud olid lisaks oma suurele osavusele nupukad naljahambad. Nende etteasted olid erinevalt preestrite omadest ohtralt vürtsitatud teravmeelsustega poliitilistel päevateemadel. Nad olid Vana-Kreekas erakordselt populaarsed ja nende etendusi vaadati meelsasti ka Roomas. Isegi siis, kui Kreeka muutus Rooma provintsiks ja illusionistide sotsiaalne seisund oli vaid veidi parem orjade omast, austati neid endiselt. Püüdes oma
liikumatult seisma. Lähedalolijad nägid, et maagi huuled liikusid, kuid nad ei suutnud eristada sõnu. Ilmselt luges Dedi oma loitse. Siis sündis ime hane pea ja keha hakkasid teineteise poole liikuma, liitudes lõpuks ühte. Juba järgmisel hetkel paterdas hani kaagutades saali põrandal innukalt ringi. Trikki korrati veel kahe loomaga ja ka 1 ,,Kividega mängija" tähendab mitmetes keeltes illusionisti Kreekas psefopaiktes, Vana-Roomas calcularius, Prantsusmaal escamoteur, Portugalis pellotiqueiro. Itaaliakeelne väljend giocatore tähendab peekritega mängijat. [Vadimov & Trivas (1971:22)] 7 siis oli tulemus suurepärane. Dedile tasuti heldelt, kuid oma triki saladust ei avaldanud ta kunagi mitte kellelegi. Esimesed illusiooniaparaadid on pärit samuti Egiptusest. Üheks suurimaks neist on
annaabi.ee 
