paarsada meetrit kaugemalt lnes, edelas ja lunas. Vinamerele talvel tekkiv j on laiu juurest praguline, seda phjustavad merephja sgavuse jrsud leminekud. Mnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri krgused rsijvallid. KIVID: Saart katavad kruus, veeris ja klibu ning viksemad rndrahnud. TAIMED: Kivide vahel kasvavad madalad taimed, niteks vanad ja jmedad trnpuud, mis on sellele laiule eriti iseloomulikud. Neid on tihedamalt saare lunaosas. Krgemad trnpuud on 57 meetri krgused. Teistest psastest on kohatud magedat sstart, heledat sstart, harilikku lodjapuud, harilikku kibuvitsa, koer-kibuvitsa, neljaogalist kibuvitsa, harilikku kuslapuud, harilikku viirpuud, harilikku kadakat, ja verevat kontpuud. Lnerannikul, mis on merele rohkem avatud, algab psastik veepiirist kaugemal kui idarannikul. Taimi on kokku leitud vhemalt 101 liiki, sealhulgas krget raikaerikut, pikalehist mailast, harilikku kukeharja, valget mesikat, harilikku kokannust, merikapsast,
. Taimi peaaegu pole, v.a. oaasides. Saharas on ka palju kunstlike oaase, mis on mnikord le 1000 meetri sgavad. Gobi on suur krb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt Phja- Hiinas. Ta on mbritsetud igalt poolt mestikega ja nii asub Gobi mgedevahelisel platool, natuke krgemal kui mbrus. Kolmveerand Gobi krbest on kaetud vikesekasvulise rohuga ja ainult kagu-osa on tielikult kuiv. Gobis elavad rndkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad krbes leiduvatest vikestest psastest. Atacama on krb Phja-Tiilis. See on ks kuivemaid piirkondi maailmas, kuid temperatuur, vaatamata ekvaatori lhedusele, sna talutav. Taimestik on Atacama krbes vga hre. Selle piirkonna prast oli 19. sajandil tekkinud palju konflikte Peruu, Boliivia ja Tiili vahel, kuna seal leidus rohkesti vase maaki. Kalahari, poolthi piirkond Aafrika lunaosas - Botswana edelaosas ja Luna-Aafrika Vabariigi phjaosas, pindalaga 712250 km. Maapind on
annaabi.ee 
