s poleks midagi `kirglikku ega ebapuhast'. Nõuti ka teksti selget mõistetavust. Sisuliselt keelati sellega ilmalikud laenud ja loeti kohatuks kaasaegse muus. ekspressiivne stiil. 2.6. 16 saj II pool Veneetsia koolkond Adrian Willaerti (Veneetsia koolkonna rajaja) ajal hakati kahe oreli juurde paigutama koosmusitseerivaid koori- ja pillikoosseise ning sellest sai alguse Veneetsiale eriliselt iseloomulik mitmekoorimuus.. Esimeseks mitmekoorikompositsiooniks peetakse Willaerti psalmikogumikku "Salmi spezzati". Veneetsia koolkond järgis samuti Mad.maade polüfooniastiili, ent suure häältearvu puhul muutus iseseisvate meloodialiinide asemel üha olulisemaks häälte kooskõla. Koore kasutatakse dialoogiliselt, sageli kordavad koorid üksteise motiive, väga armastatud on kajaefekt, kulminatsioonides ühinevad aga kõik võimsaks ja värvirohkeks kõlaväljaks. Veneetsia kirikumuus. omapära on ka pillide rohke kasutamine. Eriti efektseks ja kontserdlikuks muutusid Veneetsias
Selgekõlaline kolmkõlaharmoonia! Omas ajastus mõjub tema stiil väga konservatiivsena. Veneetsia koolkond Ei ole täpselt teada, millal Markuse kiriku altari kohale vastakuti asuvatele rõdudele ehitati kaks orelit. Hilisema Veneetsia koolkonna alusepanija Adrian Willaerti ajal hakati kahe oreli juurde paigutama koosmusitseerivaid koori- ja pillikoosseise ja sellest sai alguse Veneetsiale eriliselt iseloomulik mitmekoorimuusika. Esimeseks mitmekoorikompositsiooniks peetakse Willaerti psalmikogumikku ,,Salmi spezzati" 1550. aastast. Sajandi lõpupoole kasutati kolme-, nelja- ja isegi enamkoorilisi koosseise. Lõpuks polnud haruldased ka koguni 20-häälsed kompositsioonid. Veneetsia koolkond järgis ka Madalmaade polüfooniastiili. Veneetsia kirikumuusika omapära on ka pillide rohke kasutamine. Koori tugevndamiseks kasutati enamasti orelit ja teisi pille, tromboone, tsinke, vioolasid. Willaerti õpilane Andrea Gabrieli. Viljaks helilooja. Ja tema vennapoeg Giovanni Gabrieli.
annaabi.ee 
