,,Stabat mater" ning seejärel Tüüri ,,Passion" ja ,,Reekviem". Teoseid esitas Kammerkoor Voces Musicales ning neid saatis Tallinna Kammerorkester, mida juhatas dirigent Risto Joost. Esimesena mängitud Pärdi teos kuulub tema tintinnabuli-stiili, mis kujutab endast muusikat, milles võib leida sarnaseid jooni varasele muusikale, kuid samal ajal jääb nii stiil kui ka tehnika originaalseks; mis sisaldab hulgaliselt pianissimot ja pause. ,,Stabat materi" näol oli tegu psalmiga. See oli minu meelest kõige ilusam teos sellel kontserdil, sest see ei tundunud nii traagiline, kui teised, oli väga ilus voolav ja meeldiva kõlaga. Teisena esitati Erkki-Sven Tüüri ,,Passion". See on teine osa tsüklist "Action. Passion. Illusion", mis on kirjutatud keelpilliorkestrile. See teos algas sarnaselt eelmisele sarnase viisiga. Need teosed sobisid omavahel kokku, sest meloodia ühetaolisus oli märgata. Aga lõpus muutus teos väga suurel määral
monde". Esimene lavastus toimus 2. Detsember 1918 Vieux-Colombier'i teatris ja tekitas skandaali, mis garanteeris Honeggeri kuulsuse. 1920. aasta Jaanuaris sündis kuulus ,,Groupe des Six" muusikute grupeering. Et tutvustada noori heliloojaid organiseeriti muusikaline õhtu Darius Milhaudi kodus. Gruppi kuulusid heliloojad Louis Durey, Georges Auric, Germaine Tailleferre, Francis Pulenc, Arthur Honegger ja Darius Milhaud. Varajastel 1920ndatel kogus Honegger kuulsust oma dramaatilise psalmiga ,,Le Roi David" ehk ,,Kuningas Taavet", mis on endiselt kooride repertuaaris. Esimese ja Teise maailmasõja vahelised aastad olid Honeggeri loomingus väga viljakad. Ta komponeeris muusika Abel Grance'i eepilisele 1927. aasta filmile ,,Napoleon". Teiste seas lõi ta ka 9 balletti ja kolm vokaal teost. Üks neist oli ,,Jeanne d'Arc au Bûcher" (1935), dramaatiline oratoorium, mida peetakse üheks tema parimaks teoseks. Lisaks üksi kirjutatud materjalile,
annaabi.ee 
