Tehti kindlaks, et Arktika endeem Laminaria solidangula fotosünteesib lühikesel valgel ajal, pimedas kasvatab tallust. Kasv ja fotosüntees on ajaliselt eraldatud, tallus peab olema selleks ajaks olemas, kui vähegi valgust ilmub. Pimeduse taluvus (vegetatiivse koe, spooride, sügootide võime elada üle pikk pime periood) on omadus, mis annab võimaluse asustada Arktika vett. Sarnaselt parasvöötmes talve üleelamiseks vajalikule puude lehtede langemisele, talvituvad pruunvetikal Desmarestia aculeata auramise vältimiseks ainult vanad talluse osad, värsked võsud moodustuvad igal aastal uuesti. Arktikavetikad kasvavad ainult sublitoraalis, jää purustav tegevus takistab nende elu supra- või eulitoraalis. 2. Põhjapoolkera subarktika e. külm parasvööde. Ulatub Atlandi ookeani Euroopa osas Põhja Norrast, Islandist kuni Põ- Prantsusmaani. Golfi Hoovuse põhja-haru Põ-Atlandi hoovus kujutab " Põhja-Euroopa keskkütet", pöördub lõunasse Portugali ja Kanaaride
arenevad suurteks ja liikumatuteks, nt haploidne vorm domineerib paljudel seentel ja pseudofüütidel. Diploidne vorm domineerib trahhofüütidel ja seentel. Paljude liikide puhul on kahest generatsioonivormist üks kadunud või teisel juhul pole kunagi välja arenenudki. Mõnes rohevetikas ja seenes sulanduvad gametid kokku ja moodustavad klassikalisel viisil diploidse sügoodi, kuid see sügoot teeb kohe läbi meioosi haploidsed rakud hulkrakne mererohi või seen. Pruunvetikal ja kõigil loomadel on haploidne faas kadunud gametiteni ning diploidne hulkrakne organism produtseerib haploidsed gametid meioosi teel. Need haploidsed rakud ühinevad ja panevad aluse diploidsele isendile. Nende loomade esivanematel, kes pärinevad merest, on tõenäoliselt olnud alljärgnevad reproduktiivsed karakteristikud 1) rakkude liigid võisid olla sellised, milles gametid ja spetsiifilised somaatilised rakud võisid
annaabi.ee 
