Rubus nessensis - Lääne- ja Kesk-Euroopa. Meil esineb hajusalt Põhja- ja Kagu-Eestis, teede ääres, metsaservades, põllupeenardel jm. Kuni 1,5 m kõrgune lookjate võrsetega põõsas. · Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. · Õied valged, viljad pruunpunased, valminult mustpruunid, mahlased, söödavad. Maitselt hapukasmagusad, pisud mõrkjad, kasutatakse mahla ja keediste valmistamiseks. Rosa pimpinellifolia - Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Väike- ja Kesk-Aasia, Lääne-Siber. Kõrgus alla 1,5 m. · Lehed on paaritusulgjad, (5)7...11 lehekesega. Viimased on ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga, paljad, 0,5...2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm. 57
loomdele, eriti sigadele ja sarvloomadele. MÄTASTARN Carex caespitosa; nimi on tuletatud sõnast: caespes murumätas, muru, tihe juurepõimik. Sugukond lõikheinalised. Mitmeaastane. Kasvukoht: niisked niidud, sood, kraavid, lodud ja lodumetsad, sageli ka jõgede uhtlammil. Mätastarn on ilma pika risoomita, ta kasvab maapinnast kõrgemate mätastena või tihedate tortidena. Taime varred on 25-60 cm pikkused, varre alusel mustjaspunased lehetuped ja pruunpunased võrkkiud. Lehed tumerohelised, 1-3 mm laiad, sageli varrest poole lühemad. Õisik lühike, koosneb ühest isaspähikust ja ühest kuni kahest emaspähikust. Mõlemad nii isaspähik kui emaspähik on 1-2 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht niitjas, vaevalt oma pähikust üleulatuv. Põisik 2-2,5 mm pikk, lame, munajas, hallikasroheline, väga lühikese nokaga. Õitseb mais, viljub juunis, juulis.
annaabi.ee 
