UV valguse kasutus Uv valgust kasutatakse: 1) solaariumites 2) tavapäraselt analüütilises keemias erinevate analüütide määramiseks 3)rahatähtede kontrollimiseks 4) ööklubides UV valgus solaariumis UVA kiired. On UV kiirtest kõige pikema lainepikkusega 320-400nm ja seetõttu ei kanna edasi nii suurt energiat kui teised UV kiired. UVA kiired ei tekita päikesepõletust (erüteemi). UVA kiired mängivad suuremat rolli meie nahas oleva pigmendi, melaniini, oksüdeerimisel ja selle pruunistumisel, mille lõpptulemuseks on naha pruun jume. UV valgus solaariumis UVB kiired esinevad lainepikkusel 280-320nm. Lühema lainepikkuse tõttu kannavad UVB kiired suuremat energiat ja on seetõttu seotud päikesepõletuse (erüteemi) tekkimisega liigse päevitamise tagajärjel. Samas on just UVB kiired meie peamiseks D vitamiini allikaks. Tähtsaimaks UVB kiirte osaks päevitamisel on uue pigmendi (melaniini) moodustamine. UVB kiirte iseloomustuseks võib veel lisada, et näiteks lainepikkusel
elektronikaotust e. oksüdeerumist. · Enamik oksüdantidest on rakus hapnikukesksed reaktsioonivõimelised osakesed (reactive oxygen species = ROS), nad võivad baseeruda ka C, N, S või P aatomitel. Raku komponentidele toimivateks (pro)oksüdantideks on O-kesksed superoksiid anioon (*O2-), hüdroksüülradikaal (OH), osoon, H2O2, lämmastikhape, metallid nagu Cu või Fe. Lähedased protsessid toimuvad ka taimeõlide rääsumisel, kooritud õunte pruunistumisel ning Fe roostetamisel. · Võimatu on täielikult vältida oksüdantide poolt rakule ja organismile tekitatavaid kahjustusi. Vabad radikaalid tekivad nii rakus (endogeensed) kui ka sisenevad rakku (eksogeensed). Endogeensed tekivad normaalse aeroobse hingamise, ainevahetuse ning põletike tulemusena, nad on organismile vajalikud. Kahjulike eksogeensete radikaalide allikaiks on keskkonna saastus, päikesekiirgus, röntgenikiired, suitsetamine.
Valmistades pannil või vormis, kuumutatakse nõu nõrgal kuumusel, pannakse sellele veidi rasvainet ning valatakse peale munamass (3 osa muna, 1 osa piima või koort) Alguses lükatakse munamass äärtelt keskele, et küpsemata mass pääseks nõu äärtele. Tähtis on, et munamassi temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks ja et see ei pruunistuks (pruunistumisel vedelik eraldub ja mass muutub teraliseks). Munapuder maitsestatakse soola ja jahvatatud valge pipraga, võib lisada seeni ja köögivilju. Serveeritakse suitsutatud või soolatud kala lisandina, hommikusöögilaual. · Omlett- Omletti segu koosneb: muna , ühe muna kohta lisatakse vedelikku (vesi, piim või koor) 1-2 sl (25 50 g) ning maitseained. Võib maitsestada