Lumekakk Lumekakk on üldtoonilt valge peaaegu kassikaku suurune röövlind. Linnu nägu ja rind on valged, jalgade ülaosa, mida me tavaliselt tema kõhuks peame, on samuti valge, kuid sellel esinevad pruunid rõhtsad triibud. Tiivad ja selg on värvunud nagu jalgade ülaosagi, ainult et seal on nende pruunide vöötide laius tunduvalt laiem. Jalgade alaosa, jookse ja varbad on hallid, küüned mustad. Nokk on samuti must. Linnu pealagi ja laup on keha kõige pruunimad osad, seal võib pruuni ja valge suhe ulatuda kuni 1:1. Lumekakk ei ole meil tavaline lind, teda nähakse talvel vaid mõnel üksikul korral. Omajagu on selles süüd ka tema heledal värvusel kuid põhiline on ikka see, et lind meil lihtsalt eriti sage külaline ei ole. Lumekakk toitub nagu ka kassikakk endast väiksematest lindudest ja loomadest. Saaki varitseb puudel, kividel, pinnasekühmudel.
eelispaljunemine Kohastumine Kohastumused on loodusliku valiku tulemuseks. Kohanemine üks organism võib harjuda elukeskkonnaga. Kohastumine aeglane, pikaajaline ja toimub organismi rühmas. Kohastumused kasulikud omadused antud keskkonnas (need on suhtelised). Loomadel: · vajevärvus ümbruskonnaga ühte värvi; lehtedel rohelised, puudel putukad pruunimad (lehetäi). · Varjekuju või poos lehekujuline või oksa raagu meenutav (raagritsikas). · Hoiatusvärvus erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad · Toitumiseks erinevad hambad, nt kiskjatel teravad Taimedel:
annaabi.ee 
