konserveerimiseks analoogselt rohelise tomatiga. ravimeditsiinis kasutatakse füüsalist neeruhaiguste puhul. Füüsalise viljadel eemalda õitupp, pese kuuma veega, et paremini eemaldada liimjat ainet, millega viljad on kaetud. Füüsalise vilju võib värskelt säilitada pikemat aega. Füsioloogiliselt valminud vilju võib säilitada 1-2 kuud, ja tehnilises küpsuses kogutud vilju 1-4ºC juures kuni kevadeni. PASSIOON Kannatuslille vilja, mida kutsutakse ka purpurpassiooniks, on pruunikasvioletne kuivanud nahka meenutav koor. Kui see on veidi kühmuline ja krimpsusning vali näeb välja, nagu peaks selle ära viskama, siis on see küps. Soovitatav on lasta viljadel valmida toatemperatuuril ning seejärel säilitada neid jahedas. Zeleetaoline rohekasoranz viljaliha on väga maitserikas ning sisaldab palju söödavaid seemneid. Poolita värske passioon ja söö lusikaga või vala viljaliha nagu kaste jäätisele või naturaalsele
Eoslehekesed tihedad, laskuvad, kollakad. Söödav kupatatult. Kaseriisikas Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Jalg on tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi. Lõikekohalt eritub rohkelt valget piimmahla ja see ei muuda õhu käes värvi. Eoeslehekesed veidi roosad. Söödav kupatatult. Tavariisikas Kübar hallikas- kuni pruunikasvioletne, vanalt tihti kahvatu-kollakaspruun limane, läikiv. Jalg ühtlaselt jäme ja õõnes, kergelt murduv. Piimmahl valge, kuivades värvub rohekaks. Eoslehekesed tihedad ja kreemikad, otse külgekasvanud. Söödav kupatatult. Tõmmuriisikas Kübara serv on sisserullunud, keskel süvend. Oliivikarva rohekas või must. Jalg kübarast heledam, laikudega ja õõnes. Eoslehekesed kreemikasvalged, tihedad. Söödav, vajab hoolikat kupatamist. Hallipiimane riisikas
annaabi.ee 
