kogumikke. Vees võib näha sinakasrohelisi 1-2 mm läbimõõduga kägarikke, mis on sinivetikate kolooniad. Kolooniaid, mis koosnevad sadadest väga tillukestset rakkudest, hoiab koos polüsahhariidne lima. Suurimad koloonialised liigid võivad olla kuni 20 cm läbimõõdus nagu pannkoogid.Vetikaperekonna Nostoc ühte liiki kutsutakse järveploomiks, sest suuremad ongi ploomi mõõtmetega. Mikroskoobis näivad gaasivakuoolidega sinivetikad pruunidena, vees sinakasrohelistena. Värvuse annab klorofüll, lisaks fükotsüaniinid, fükoerütriin, müksoksantofüll. Kui lisapigmente on rohkesti, võib nende värvus varieeruda lillast tumepruuni ja tumepunaseni. Võivad moodustada puhkespoore, mis järve põhjal võivad püsida elusana kümneid aastaid. Eelised ongi puhkespoorid, gaasivakuoolidega liikidel üles-alla liikumise võime, võime ahmida lühikese ajaga tagavaraks toitesooli ning siduda õhulämmastikku.
Tüve koor hall ja sile, vaid vananedes nõrgalt rõmelineVanus võib ulatuda kuni 200 aastani, harukordadel ka 300.....400 aastani. Tunnused: Võrsed: peened, veidi karvased, pruunid, heledate koorelõvedega. Lehed: munajad kuni piklikovaalsed, 3.....15 x 2....6 cm, teritunud tipuga, ümara alusega, teravalt kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised,üksikute karvadega, alt roodudelt veidi karvased, 10....15 roodudepaariga, leheroots kuni 1,5 cm pikk, liduskarvane. Osa lehti jääb talveks pruunidena puudele. Õied: -õied kollased 4.....7 cm pikad, -õied rohekad, kuni 3 cm pikad, koos lehtimisega,V. Viljad: pruunid pähklikesed, millised kinituvad kolmehõlmase kattelehe alusele, vilikonnad kuni 15 cm pikad, helerohelised, 1000 seemne mass umbes 40 gr., IX-X, viljub rikkalikult igal aastal. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5.
Vanus võib ulatuda kuni 200 aastani, harukordadel ka 300.....400 aastani. Tsoon V. Kultuuristatud pikka aega tagasi. Tunnused: Võrsed: peened, veidi karvased, pruunid, heledate koorelõvedega. Lehed: munajad kuni piklikovaalsed, 3.....15 x 2....6 cm, teritunud tipuga, ümara alusega, teravalt kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised,üksikute karvadega, alt roodudelt veidi karvased, 10....15 roodudepaariga, leheroots kuni 1,5 cm pikk, liduskarvane. Osa lehti jääb talveks pruunidena puudele. Õied: -õied kollased 4.....7 cm pikad, -õied rohekad, kuni 3 cm pikad, koos lehtimisega,V. Viljad: pruunid pähklikesed, millised kinituvad kolmehõlmase kattelehe alusele, vilikonnad kuni 15 cm pikad, helerohelised, 1000 seemne mass umbes 40 gr., IX-X, viljub rikkalikult igal aastal. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5
annaabi.ee 
