· Siiski oli vaid piiratud arv koole, mis võtsid vastu ainult rikkaid. Nendes koolides said õppida vaid poisid. Tavainimesed olid haritud kodustes tingimustes. Kuninglikul perekonnal olid omad eraldi õpetajad. · Tüdrukud Naiste põhiülesanded Egiptuses olid toitmine ja teenindamine. Need oskused olid alati antud edasi põlvest põlve. Tüdrukute emad õpetasid neile põhioskuste alustõdesid. Nagu näiteks majapidamist, küpsetamist, õlle valmistamist ehk pruulimist (leotati tärklist vees ja siis pandi käärima ta pärmiga) ja riiete valmistamist. Mõnedel naistel tekkis võimalus õppida ka tantsijaks, meelelahutajaks, kudujaks või pagariks. Naised jäeti bürokraatia küsimustest välja, sestap nad ei saanud õppida koolides kirjaoskust. Naised jäeti välja ka templite eliidist. Egiptuse naistele oli lubatud omada põllumaad, müüa maad ja toota tooteid, mida nad saaksid müüa. Poisid
pärisorja vahel ( 2 erinevat mõisnikut) oli segane, mis printsiibi alusel jagati järeltulijad. Üldiselt siiski kokkuleppe küsimus, kellele jäävad orjadest järeltulijad( 2 mõisniku vael), pärisorjadel endil midagi öelda ei olnud. Kasut ka rooma õigust ( ema järgi). Teada ka juhtumeid kus on pere lahutatud . Trahvid olid olulised sissetulekuallikad mõisnikele. Huvitav trahv oli nt see, et vallalised inimesed on seksuaalses vahekorras enne abielu. Kontrolliti ka õlle pruulimist, mida nad ei võinud ise seda teha või vilja jahvatada. Rooma õigus avaldas ka mõju selles osas, et mõisnikud ürit villaane käsitleda asjade, õigus villane võõrandada/ osta ja müüa . Küsimus, kas UK-s oli maata müügipraktikat. Vabade ja renditp vahel see, et villaanidel polnud sõnaõigust, kui neid uuele maavaldaale müüdi, vabade rendikohtade võrandamise puhul oli tp täielik õigus mitte jääda uue maahärra alla
annaabi.ee 
