o Vanem kui abielu traditsioon. o Sümboliseerib lubadust kahe inimese vahel jagada tulevikku koos. Pruudi loor o Loor varjub pruudi ilu kuni abielupaar on laulatatud. o Loor hoiab pruuti anonüümse ja katistuna, abikaasa jaoks puhta ja süütuna. o Hoiab eemale kurjad vaimud. Pruudikimp o Pruudikimp oli algselt tehtud tugevatest maitsetaimedest ( tüümain, küüslaauk ) et peletada eemale halbu hingi. o Traditsioonide kohaselt viskab pruut kimbu üle selja naiskülaliste sekka. Pruudikleit o Valge pruudikleit sümboliseerib puhtust ja naiselikkust. o Traditsioon sai alguse Inglismaal 1840´ndatel, pärast kuninganna Victoria pulma. Abielusõrmused o Alguses saanud Egiptuses juba 300 ekr. o Sümboliseerib kestvat armastust. o Usutakse, et 3. sõrmes jookseb armastuse veen. o Tavaliselt kas plaatiumist, kullast või hõbedast. Pruutneitsi o Pruutneitsi on tavaliselt noor naine või pruudi lähedane sõber. o Pruutneitsi oli traditsioonide kohaselt kümme, kandsid
· pakkige reisikohvrid mesinädalateks, · rahunege ja käskige sugulastel korraldada kõik ülejäänu. Meie koostatud eelarve, mille jaoks on raha aasta jooksul kogutud igakuiselt. Raha on kogutud varasemalt pangas avatud arvelduskontole : VÄLJAMINEKUD SUMMA Pulmavanem: 10 000 kr Pruudikimp: 500 kr Pruudikleit: 4 900 kr Kingitused 1 000 kr teineteisele: Peigmehe 2 500 kr Rinnanõel: 50 kr 2 550 kr rõivastus: Pulmakutsed: 55kr/tk 21 inimest: 1155kr/21tk Abielusõrmused: 3141kr/2tk Graveerimin 200kr/1tk 3541kr/2tk e: Fotograaf: 2 000 kr
Pruutneitsid ja peiupoisid olid olulised nii maal kui linnas. Rõivad Riides oli pruutpaar muidugi moekohaselt. Kui 1920-ndail aastail muutus naiste kleit lühemaks, siis olid ka pruudikleidid enamasti moejoonelt vastavalt mitte enam päris maani, vaid poolde säärde. Värvidest valitses valge ja materjalidest siid ja peenvillane. Moes olid ka valged sukad ja kleit pidi ikka nii lühike olema, et moesukad korralikult välja paistaksid.1930- ndatest aastatest sai taas valdavaks maani pruudikleit. Iseloomulik oli kleidi ülipeen teostus ja hulgaliselt vaevu välja paistvaid, kuid äärmiselt keerukaid detaile. Koos lühikeseks lõigatud juustega tulid ka loorid, mis katsid pealae ja olid juustesse pärjaga kinnitatud. Üldiselt oli loor pikk, vahel isegi väga pikk. 17 Peigmehe riietus erilisi muudatusi selle aja jooksul läbi ei teinud, maainimestel oli see ehk pisut vähem uhke kui linnarahval. Pulmapidu