vajadus. Sääskede, kihulaste, sipelgate, parmude, põdrakärbeste jt. hammustustest võivad allergikutel tekkida tavapärasemast suuremad, tugeva punetuse ja tursega nahareaktsioonid. Kirbud võivad põhjustada väikesekublalist sügelevat löövet. Lõunamaades põhjustavad allergilisi reaktsioone moskiitod, mõned liblikad ja sipelgad. Kõigi nende reaktsioonide puhul kasutatakse putukahammustusevastaseid ravimeid. Viimasel ajal on uuritud prussakatest põhjustatud allergiat. Allergeeniks on nende väljaheited. Arvatakse, et nad soodustavad bronhiaalastma ägenemist toatolmulesta allergiaga inimestele. 7. ASTMA Astma on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikul eelsoodumusel. Bronhide ahenemise tagajärjel on takistatud õhu liikumine hingamisteedes (eriti
sattunud nii kaugele, et tingimused väljaspool inimelamuid on neile ebasobivad ning nad saavad elada vaid elamutes. Selliseid putukaid nimetatakse inimkaaslejateks. Tuntuim inimkaasleja on toakärbes. Väljaspool inimasulaid kohtab teda harva. Aastas annab toakärbes mitu põlvkonda. Prussakad armastavad elada köögis ja mujal elamu soojades niisketes paikades. Tegutsevad nad peamiselt pimedas. Toiduks tarvitavad prussakad inimeste toidujäätmeid.Inimkaaslejateks on ka prussakatest suuremad tarakanid, kuid nemad vajavad eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei sobi. Viimastel aastakümnetel on mitmel pool nuhtluseks saanud toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas. Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt pimeduse varjus. Neist on väga raske
sattunud nii kaugele, et tingimused väljaspool inimelamuid on neile ebasobivad ning nad saavad elada vaid elamutes. Selliseid putukaid nimetatakse inimkaaslejateks. Tuntuim inimkaasleja on toakärbes. Väljaspool inimasulaid kohtab teda harva. Aastas annab toakärbes mitu põlvkonda. Prussakad armastavad elada köögis ja mujal elamu soojades niisketes paikades. Tegutsevad nad peamiselt pimedas. Toiduks tarvitavad prussakad inimeste toidujäätmeid.Inimkaaslejateks on ka prussakatest suuremad tarakanid, kuid nemad vajavad eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei sobi. Viimastel aastakümnetel on mitmel pool nuhtluseks saanud toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas. Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt pimeduse varjus. Neist on väga raske
annaabi.ee 
