lisatakse pisut nooremat äädikat ning vedelikku hoitakse aina väiksemates vaatides kaks kuni kolm aastakümmet. Šerriäädika happesus on tavaliselt 6-7% Ploomiäädikas ehk UME-SU – See Jaapani delikatess polegi tegelikult õige äädikas, vaid pigem vedelik, mis on välja pigistatud soolas ja shiso lehtedes marineeritud hapudest ja toorestest umeboshi ploomidest. Kui mainida teist eksitust, siis on ploomid tegelikult aprikoosid, prunu mume. Kena, vara õitsev ja külmale vastupidav aprikoosipuu on Jaapanis soosituim bonsai- ja ehispuu. Hiinast pärit puu on kasvanud Jaapanis 1300 aastat. Väga soolast, magusa ja kirbe tsitrusehõnguga, kirsi lõhnaga ja kauni roosa tooniga ploomiäädikat lisatakse salatikastmetele ja soustidele, hautistele, suppidele ning aurutatud aedviljadele vahetult enne serveerimist. Ravimtaimedega tegelevad inimesed soovitavad ploomiäädikat tarbida selle
Aednik tõi Juliettele lillekimbu. Preili Marchand arvas, et selle oli saatnud Herbert, kuid kui ta küsis seda aednikult, siis see vastas, et selle oli saatnud Gottlieb Lustig. Juliette palus oma ametikaaslasel tulla tema juurde. Härra Lustig punastas. Juliette tänas teda kingituse eest ning ütles, et lisaks õpetajale on Gottlieb ka väga tark looduses. Siis andis Gottlieb talle veel ühe väikese raamatu, kuhu olid kirjutatud üles suuremad sündmused Vaitla mõisas ja Prunu Rüdiger von Heideggiga. Juliette luges esimest lehekülga ja küsis imestusega, et kas Rüdiger oli olnud haagikohtunik. Gottlieb noogutas. Härra Lustig küsis Juliettelt, et kas ta võib kirjutada talle. Juliette ütles, et võib ja küsis seda sama vastu. Ka Gottlieb nõustus. Nüüd olid nad Juliette sõnul kirjasõbrad. Gottlieb ütles, et ärgu siia aadressile talle kirja saatku, et ta läheb Riiga õpetajaks. Julietta Marchand sõitis minema. Talle
Aednik tõi Juliettele lillekimbu. Preili Marchand arvas, et selle oli saatnud Herbert, kuid kui ta küsis seda aednikult, siis see vastas, et selle oli saatnud Gottlieb Lustig. Juliette palus oma ametikaaslasel tulla tema juurde. Härra Lustig punastas. Juliette tänas teda kingituse eest ning ütles, et lisaks õpetajale on Gottlieb ka väga tark looduses. Siis andis Gottlieb talle veel ühe väikese raamatu, kuhu olid kirjutatud üles suuremad sündmused Vaitla mõisas ja Prunu Rüdiger von Heideggiga. Juliette luges esimest lehekülga ja küsis imestusega, et kas Rüdiger oli olnud haagikohtunik. Gottlieb noogutas. Härra Lustig küsis Juliettelt, et kas ta võib kirjutada talle. Juliette ütles, et võib ja küsis seda sama vastu. Ka Gottlieb nõustus. Nüüd olid nad Juliette sõnul kirjasõbrad. Gottlieb ütles, et ärgu siia aadressile talle kirja saatku, et ta läheb Riiga õpetajaks. Julietta Marchand sõitis minema. Talle