Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon Jekaterina Miloserdova Sisukord Vitamiinid meie elus Definitsioon Erinevus provitamiinide, vitameride ja vitamiinide vahel. Vitamiinide ajalugu ja nende avamine Klassifikatsioon Vitamiinid toidulisaainete registris Allikad Vitamiinid meie elus Täna on termin ,,vitamiin" levinud sõna igapäevases elus. Väikelapsed mõtlevad magustest närimistablettidest, mis peituvad toreda kujuga purgikestes, naised usuvad vitamiinide kaljukindlasse abisse välimuse säilitamisel, keskealised peavad silmas haigestumist ja vananemist ennetavaid vitamiinikuure.
1. Vitamiinide omadused Vitamiinid on toimeained, mille igapäevane kasutamine põhjustab kogu organismi hästi koordineeritud tööd. Vastupidiselt toitainetele, ei paku vitamiinid energiat. Inimorganismi vitamiinid tulevad peamiselt toidust või neid sünteesivad bakterid, mis elavad sooles.Vitamiinide peamiseks allikaks on taimed, kuid need sisalduvad ka loomse päritoluga toodetes, näiteks lihas (eriti soolestikus), munades ja piimatoodetes. Mõned vitamiinid leitakse looduses nn provitamiinide kujul, teised on koensüümide osad. Vitamiinid on biomolekulid, mis toimivad keemilistes reaktsioonides nii katalüsaatorina kui ka substraadina. Näiteks on K-vitamiin osa verehüübimisega seotud protsessidest. Vitamiinid toimivad ka koensüümidena, mis kannavad radikaale ja keemilisi rühmi ensüümide vahel. Näiteks foolhape juhatab rakku mitmesuguseid metüül-, formüül- ja metüleenrühmade süsiniku rühmi. Vitamiinid mängivad olulist rolli antioksüdantidena
efektidele. Eksogeensus aga tähendab seda, et antud ainet, ehk siis siin kohal vitamiini, ei sünteesita organismis vaid neid peab kindlasti toiduga juurde omandama. Kuigi ka see on teatud mõttes suhteline. Eksogeensus on teatud määral suhteline sest mõningaid vitamiine biosünteesib inimene ise omas seedekulglas, mis rahuldab ööpäevase vajaduse kas osaliselt või täielikult. Ka teatud vitamiine, just nende puudumisel organismis, suudab inimese organism ise sünteesida seda küll provitamiinide olemasolul. Ka liigilisuselt on eksogeensus erinev, näiteks koer ja rott ei vaja C-vitamiini,inimesed ja ahvid aga kindlasti vajavad. Siinjuures rõhutades vitamiinide eksogeensust oleks korrektsem öelda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid ja provitamiinid peamiselt seedekulgla kaudu. Paljudel vitamiinidel on täita organismis roll ka teiste toitainete omastamiseks. Mõningad vitamiinid on olulised valkude omastamisel ja hemoblobiini tõstmisel