• Prantsusmaa jälgib konflikti käiku, ise seal osalemata
Prantsusmaa loob Francais libres – virtuaalne institutsioon sõjategevuse jätkamise poolt.
Petain keeldab sõjategevus koloonias
La Résistance – vastupanuliikumine (juht Charles de Gaulle)
De Gaulle pakub välja luua „keskne ajutine valitsus“, mida toetavad vastupanuliikujad
1943 luuakse Comité français de la libération nationale (CFLN), millest sünnib 1944. a.
juunis Gouvernement provisoire de la République française (GPRF),
10. Prantsuse välispoliitika põhilised suundumused pärast II maailmasõda.
IV vabariik
• Prantsumaa kuulub lääneriikide blokki ja on seega USA liitlane
• Ometi alates IV vabariigist suund suveräänsele välispoliitikale
• Algavad Prantsusmaa püüdlused saada tuumariigiks
• 1956.a. Suezi kriis sunnib Prantsusmaad taotlema Euroopa ühtsust
• Algab dekoloniseerimisprotsess
ametiaeg oli lõppenud kogu Saadikutekoja ja kõik Senati liikmed peale 9 ning muutis kohalikud valitavad ametnikud riigiteenistujateks. President ja peaminister valitsesid dekreetidega ning moodustasid valitsuskabineti, mis koosnes peaaegu täielikult FL-i pooldajatest. Oli tekkinud uus poliitiline liit ESPACE (Demokraatlik Konsultatsioonigrupp), mille survel andis valitsus kolm kohta 9-liikmelises Ajutises Valimisnõukogus (Conseil Électoral Provisoire, CEP) opositsioonirühmitustele ja andis CEP-le mandaadi korraldada valimised 1999. aasta lõpul. Valimised lükkusid mitu korda edasi. Kohalike nõukogude, vallavalitsuste, linnasaadikute, Saadikutekoja ja 2/3 Senati valimiste esimene voor toimus 21. mail 2000. Valimistel osales lai poliitiliste jõudude spekter. Osalusprotsent oli üle 60%. Metoodika, millega CEP määras kindlaks Senati valimiste võitjaid, vältides teist