Seadused reformisid talurahva olukorda. Vene õigussüsteemi korrastamisel anti kohustus Balti provintsidele ka siinset õigust korrastada, eesmärgiks samasugune tegevus nagu toimus Vene impeeriumi tasandil, kohapeal väljakujunenud õiguse väljaandmine korrastatud kujul. Välja jäid talurahvaõigus ja kirikuõigus – mõlemaid reformis riik. Ülejäänud osa õigusest koondati mitmes erinevas köites Balti Provintsiaalseadustikuks, Provinzialrecht der Ostseegouvernements. Anti välja kolm eraldi osa. Kaks esimest osa, ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus (välja arvatud talurahvaseisus ja vaimulikuseisus), trükiti 1845 ja jõustus 1846. Kolmas osa seadustikust, Balti Eraseadus (tsiviilseadustik), ilmus 1864, kehtima hakkas 1865. Kõigi kolme köite puhul oli tegu varem väljakujunenud õiguse korrastamise ja süstematiseerimisega, mitte uue seaduse väljatöötamisega. Juhtivalt tegev Balti Eraseaduse puhul oli Friedrich Georg von
seda õigust kasutas vaevalt 0,5% talupoegadest. Olulisem oli balti kubermangudes läbi viidu pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816, Kuramaal 1817 ja Liivimaal 1819 2.1.3. Polnoje Sobranije Zakonov 2.1.4. Svod Zakonov 2.1.5. Regionaalne seadusandlus (Balti Provintsiaalseadustiku näitel) Eriti tähtsaks õigusajaloo allikaks ja seaduste koodeksiks Baltimaade vanema ajaloo osas on tuntud Baltimaade Provintsiaalõigus (Provinzialrecht der Ostseegouvernements), mis on õieti provintsiaalseadustik. Selle üldosa annab ajaloolise ülevaate provintsiaalõiguse tekkimisest, õigusallikatest ja kodifitseerimise käigust kuni 1845. aastani. I osa nimetatud koodeksist käsitleb seisusliku omavalitsuse administratiiv-kohtuasutuste struktuuri, kompetentsi ja funktsioone kuni 1845. aastani. Kronoloogiline ja alfabeetiline märksõnade register puudub, kuid vajaliku seaduseteksti leidmist hõlbustab detailne sisuregister.
annaabi.ee 
