Seejärel esitas Kotzebue epiloogi, milles selgitas teatri püüdu olla südame ja vaimu harijaks. Kogu etendustest saadav sissetulek annetati vaestele. Piletitele oli kirjutatud teatri moto: Pühendatud heategevaks otstarbeks. Häbi sellele, kes halvasti mõtleb. Esimene lavastus tehti ilma naisnäitlejateta, sest kardeti sokeerida avalikku arvamust, kuid juba järgmistes lavastustes osalesid ka naised. (Rändtruppides olid naised tegelikult juba varem üles astunud, kuid provintslikus Eestis oldi alati pisut alalhoidlikumad.) Kotzebue juhtis Tallinna ajaarmastajate teatrit 1790. aastani. Samal ajal kirjutas ta näidendeid, lavastas neid ja mängis ise kaasa. Eesti keel ja eestlane ilmusid esimest korda teatrilavale 1789. aastal Kotzebue ühevaatuselises saksakeelses muusikaga rahvatükis ,,Isalik ootus". See kujutab üht Eestimaa mõisnikku, kes välismaal õppinud poja iseloomu tundmaõppimiseks laseb end surnuks kuulutada ja maskeerub teenriks
Tänapäevani on kirikut veel järjest restaureeritud. 24 Kiriku üldilme on tagasihoidlik. Klassitsistlikule ühelöövilisele pikihoonele lisandub idas kitsam ja madalam kooriruum ning läänes eenduv provintslikus ampiirstiilis nõelkiivriga torn, mille kõrguseks 38 meetrit. Lõunaküljel asub frontooniga eeskoda. Põhjaküljel liitub kooriruumile käärkamber. Pikihoone põhjaküljel asuvad kaks kontraforssi,